Latentsieas peaks lapse ego (mina) piisavalt avarduma ja tugevnema, et algava noorukiea tungisurvet oleks võimalik taluda. Lapseiga loob noorukiea lõppedes täiskasvanu isiksus välja kujunenud. (Laste- ja noortepsühhiaatria 2006:44) 4 2 VARANE NOORUKIIGA Latentsiiga võib käsitleda kui mingil määral isoleeritud faasi, sest ei esine ühtki uut armastusobjekti ega ühtki tungiobjekti, s.t seda rahuldust, millele spetsiifiline toiming võiks viia, kui soovid, mida tungid tahavad saavutada, täituksid. Mina- areng ja stabiliseerumine on iseloomulik latentsile. Varajane latents kuulub tihedalt kokku kolme järgmise faasi: kõrg-, hilis- ja järelteismeeaga neid iseloomustava järjest tugevneva vabanemisprotsessiga ning orienteerumisega uutele libiidsetele objektidele. (Mangs, Martell 2000:309)
Inimkäitumine allub stoikute käsituse kohaselt järgmisele paratamatule mehhanismile. Inimtegevust käivitavaks alg- impulsiks on teatud loomupärane püüdlus. Selline loomupärane püüdlus või tung tekitab hinges ettekujutuse (phantasia) asjast, mis võiks seda püüdlust või tungi rahuldada. Asi, mis rahuldab meie loomupärast püüdlust, on meie jaoks konkreetne hüve. Kuid too ettekujutus ei käivita veel otsekohe toimingut või käitumistegevust antud asja kättesaamiseks. Tungiobjekti ettekujutamise ja käitumistegevuse vaheline ühenduslüli on stoikute järgi mõistusepoolne nõustumine (synkatathesis) antud ettekujutusega. Kui me ratsionaalselt leiame, et mingi ettekujutatav asi on kohane meie tungi rahuldama, siis järgneb toiming. Siin ongi nüüd kriitiline punkt inimtegevuse mehhanismis, millega stoikute eetika tegeleb. Selline nõustumine, nagu eespool juba osutatud, on stoikute hinnangul täiesti mõistuse enda
annaabi.ee 
