Iga 3-5 aasta tagant sigib lemminguid tavaliselt enam, siis on lumekakul ja karvasjalg-viul kurnad pesas suuremad, jäärebasel sünnib rohkem kutsikaid ja siis söövad neid koguni hahk ja põhjapõder. Väga kõrge arvukuse korral tekib lemminguil stress, mis kutsub esile ränderahutuse ja enesekaitsereflekside pärsituse- seetõttu rändavad nad oma sünnipaigast välja ületades mägesid ja jõgesid. (Randla 1990, Lk 119) Lumekakk oli vanasti tundrarahvaste tabu , teda peeti nõiduslikuks olevuseks. Lapi kaku e. habekaku näo kujutis võeti eeskujuks šamaani maskide meisterdamisel. Lumekakk , karvasjalg- -viru ja jahipistrik on Kaug –Põhja sulerüüs kiskjad. Söövad lemminguid, linde, hiiri, jäneseid. Lumekakud võivad toiduta elada kuni 24 ööpäeva. Lumekakku ehk öökulli võib kohata põhjamaal kõikjal. Talikülalisena ilmub lumekakk aeg- ajalt ka parasvöötme lagendikele.
Tundravööndit asustab palju väikesearvulisi põlisrahvaid, kes tegelevad küttimise, kalastamise ja põhjapõtrade karjatamisega. Põhjapõtradelt onnn tundrarahvad saanud liha ja piima, nahka rõivaste ja elamute soojustamiseks, sarvedest ja luudest tehti tööriisstu ja majapidamistarbeid. Talvel kasutatakse põtru kelgu ees. Tundraalad on olnud sõjaväebaasid, vangilaagrid. Rohkesti on tööstuse poolt tekitatud jälgi, mulle parandamine võtab tundras aega aastakümneid. Tundrarahvaste folkloor ja kombestik on omapärane ja rikas. Au sees püsib samanism üleloomulike jõudude kultus. 2. Põhja- ja Lõuna-Ameerika saared ja saarestikud. PILET 11 1. Jäävöönd. Arktika ja Antarktika. JÄÄVÖÖNDI LEVIK Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad