metsaneenetsi PÕHJASAMOJEEDI kohta on Péter Hajdú hüpotees. Puuliike tähistavate ühisuurali tundraneenetsi sõnade põhjal paigutas Hajdú uurali algkodu Lääne-Siberisse 4000 3000 2000 1000 500 0 1000 2000 Uurali mäeaheliku ja Obi jõe alamjooksu vahele. 54 55
(Neenetsid, 2018) Neenetsi autonoomses ringkonnas on rahvaarv 19 aastaga rohkem kui kuuekordistunud ning seda mitte neenetsite, vaid venelaste arvelt. See mõjub pärssivalt neenetsi kultuurile ning keelele. (Neenetsid, 1995) 1.3 Neenetsi keel Neenetsi keele kõnelejaid on üle 31 tuhande. Neenetsi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma. Neenetsi keelel on kaks peamurret: metsaneenetsi (kõneleb tuhatkond) ja ülejäänud kasutavad tundraneenetsi keelt. Täishäälikuid on neenetsi keeles ainul 7, kaashäälikuid 18, lisaks 14 peenendust (vt. tabel 1) Neenetsikeel on tõsiselt ohustatud ja neenetseid kelle emakeel on neenetsikeel jääb aina vähemaks (vt tabel 2) . Neenetsite tähestik algselt põhines ladina tähestikul. 1883 aastal muudeti see kirillitsa põhiseks. (Taagepera, 1999, lk 392-393; Neenetsid, 2018) Tabel 1. Põhisõnad neenetsi keeles (peenendusmärgid märgitud ülakoma abil) (Korhonen ja Kulonen, 1991)
annaabi.ee 
