(taskutark.ee) ● Vanemateta loomapoegi, kui nad just silmnähtavalt abi ei vaja, ei tasu tegelikult üldse loodusest koju tuua. Jänesepojad ongi üksinda — jäneseema annab pojale rammusat piima ja jätab ta omapäi. Jänestel on lühike lapsepõlv, aga nad ei ole abitud. (taskutark.ee) ● Valgejänes on Eesti põlisasukas: ta asustas meie ala peagi pärast viimast jääaega, üsna kohe, kui oli kujunenud esmane tundrailmeline taimestik. Siia levis ta idapoolsetelt taigaaladelt . (eestiloodus.ee). ● Rahvapärased nimed: haavikuemand, haavikuisand, pikkkõrv, välejalg, kikkkõrv. KOKKUVÕTE Referaati oli huvitav kirjutada, sest mul kodus juures elab ka kaks jänest, keda metsaääres jooksmas päris tihti näen. Sain teada palju asju, mida ma ennem ei teadnud. Eriti huvitav oli see, et jänesepojad on juba sündides väga iseseisvad ja näitesk see, et neil on huvitav toitumisviis
taimed ehk halofiilid. See jaguneb varadrüüaseks, böllinguks ja keskdrüüaseks. Keskdrüüases oli mändi 70%, kaske 10 47%. Subarktilises kliimastaadiumis, mis algas 11500 aastat tagasi, algas Eesti territooriumi metsastumine. Kase osatähtsus ja seejärel ka männi osatähtsus suurenes kiiresti. Kuusk laiendas oma leviala Soome laheni. Valdavalt pargilaadsed metsad (kask, mänd, kuusk). Allerödi lõpus kliima taas jahenes ning taimestik tundrailmeline, mänd saavutas oma maksimumi. Kuiva- ja soojalembeliste taimede osatähtsus vähenes, aga rohttaimede osatähtsus suurenes. Pujude ja vaevakase osatähtsus vähenes, lisanus arvukalt kuivadel, niisketele ja soostunud aladele iseloomulikke liike, nt angervaks, ojamõõl, tulikalised, ängelhein, nelgilised, ristõielised, korvõielised, sarikõielised, püsivalt on leitud soostumisele viitavaid turbasammalde spoore. Koldjas selginell on juba haruldasem. Oluliselt suureneb
annaabi.ee 
