Kas Kaupo oli reetur? Eestlaste muinasajaloo üks tundmatumaid tegelasi on kindlasti liivlaste vanem Kaupo, keda üldiselt nähakse kui negatiivset isikut. Ristiusustajate saabudes 13. sajandi alguses läks just see austatud ja tunnustatud vanem üle vaenlaste poolele. Seetõttu on teda läbi aegade peetud oma rahva suurimaks reeturiks. Kaupo teo motiive ei ole aga kindlalt teada, nende üle on peetud kindlasti lõputuid keskustelusid ja vaidlusi. On mitmeid versioone, alates sellest, et sakslased sundisid Kaupot usku vahetama ja oma rahva vastu
arvamused ei tarvitse sel teemal kokku langeda, ja kui ei lange, siis ei leia lugeja sõnastiku mõistestruktuuris vajalikku kohta kuidagi üles. 25. Sest nii on kõige lihtsam – ei pea ise mõtlema, kas on sünonüümid või ei ole või mil määral on. 26. Sest lugeja saab niimoodi teada, et koostaja on põhimõtteliselt võimeline vigu tegema. Kui tuttava sisuga artiklist leiab lugeja vea, siis ei saa ta ju usaldada ka tundmatuma sisuga artikleid, sest seal ta ei tunne viga ära. Just neid tundmatumaid artikleid aga läheb lugejal kõige rohkem tarvis. 27. Oleneb sihtrühmast ja eesmärgist. Üldiselt võttes ei pea. Tegelikult ei pea üldse sõnastikke olema, vaid inimesed võiksid lihtsalt kõiki enda jaoks vajalikke keeli osata. See on ainult pooleldi naljaga öeldud, sest vigane sõnastik delegeerib otsustamise lugejale, aga siis võiks ju kõik otsustamised sinnasamasse delegeerida. 28. Kui jätta sõnastik koostamata, ei saa lugeja üldse mingit infot.