ambitsioonikusele, andis kogu oma ränga vaevaga teenitud raha Goriot' aitamiseks. Rastignac oli temasse nii kiindunud, et püüdis täita ka tema viimast soovi- tuua tema tütred surivoodile. Kuigi Goriot ja Rastignac olid kõigest pansioni naabrid, maksis viimane kinni Goriot' matused ja oli ka ainus lähedane, kes teda TÕSISELT leinama jäi. Tsiaadid On olemas alatuid hingi, kes ei tee iialgi head oma sõpradele või lähedastele, et nad seda peavad; kuid näidates vastutulelikkust tundmatuile, võidab sellest nende enesearmastus: mida lähem neile on nende kiindumuste ring, seda vähem nad armastavad; mida kaugemale ta venib, seda teenistusvalmimad nad on. Kui inimsüda paiguti puhkab, tõustes armu kõrgustele, peatub ta harva vaenutunnete järsul nõlval. Tema vihkamise põhjus ei olnud armastus, vaid tema petetud tunded.
Raskolnikov oli elujõuetu. Kogu vaimne allakäik algas füüsilisest, see aga tulenes toitainetevaesest toidust, niiskest kambrist ja Piiteri tolmusest õhust. Raskolnikov sattus masendusse, kuna uhkusest ei tahtnud ta minna sõpradelt abi otsima. Räägitakse, et rahumeelseks elamiseks on vaja teadmist, et pangaarvel või sukasääres on piisavalt raha, et koonerdamata üle elada kuus kuud. Raskolnikov aga andis oma viimased kopikad enamasti tundmatuile inimestele leivarahaks. Ta ei hoolitsenud enda eest mitte põrmugi, isegi mitte siis, kui hooletu suhtumine oma tervisesse ta krooniliselt haigeks tegi. Ta pidas vist tervishoidugi liiga madalaks ja materiaalseks, kuna väikekodanlased olid need, kes oma kehi hoolega toitsid ja pesid. Raskolnikovile tundus nii õilis filosofeerida ja külmetada, üksi olla ja nälgida. Selles mõttes olid tema prioriteedid täiesti
omakorda päikesesarnasusega. Metafoor lähtub lausetähendusest, kuid eemaldub sellest (taevas ei ole silm otsesõnaline väide oleks väär): ilmse sarnasuse tõttu silmaga aga vihjatakse päikesele. Otse öeldu ja tegelikult mõeldu lahknevad, kuigi neil on ühisosa tekib kaudosutus, vihje ehk tähenduse ülekanne. Metafoor on suurepärane vahend kulunud tähenduse värskendamiseks või tuntu abil tundmatuile viitamiseks. Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine, ümberütlus, tabu, sümbol, allegooria, iroonia, oksüümoron ja sünesteesia. Isikustamine ehk personifitseerimine millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine: Mõte südant sööb; Nüüd nutab mu igatsus. Ümberütlus - ehk perifraas rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber ütledes: Lauluisa: Kirjaneitsi
Nüüd veel see tüdruk. Mis oli ta talle teinud? Ei midagi. Tal olid kõige paremad mõtted olnud ja teda oli kõheldud nagu koera -- nagu tõelist koera. Becky kahetseb kord -- võib-olla siis, kui on liiga hilja. Ah, kui ta võiks surra ainult ajutiselt! Kuid nooruse elastset südant ei saa kaua hoida surve all. Tom hakkas peagi enesele märkamatult maise elu askeldustesse tagasi triivima. Mis oleks, kui ta keeraks nüüd selja ja käoks salapäraselt? Kui ta läheks ära -- üpris kaugele, tundmatuile maadele, merede taha, ega tuleks kunagi enam tagasi! Kuidas tunneks end Becky siis? Talle meenus mõte klouniks hakata, kuid see tekitas temas nüüd ainult vastikust. Sest kergemeelsus, naljad ja kirjud klounihilbud tundusid solvamisena, kui nad sundisid end peale vaimule, mis hõljus ebamäärases ülevas romantika valdkonnas. Ei, temast saab sõdur, ja ta tuleb tagasi paljude aastate pärast, sõjaretked läbiteinud ja kuulsusega kroonitud mehena
annaabi.ee 
