Tegemist on kaitsva mehhanismiga, mis hoiab ära liiga aeglase südame löögisageduse tekimist, kui peaks esinema häire sinuatriaalsõlme erutuse tekes. Sinuatriaalsõlme aktiivsuse supressiooni põhjuseks võib olla suurenenud parasümpaatiline toonus. Sinuatriaalsõlm ja atrioventrikulaarsõlm on kõige tundlikumad parasümpaatilise nervus vaguse stimulatsioonile. Vatsakeste juhtesüsteem on kõige vähem tundlikum parasümpaatilisele inervatsioonile. Kojad on seejuures tundlikkumad võrreldes vatsakeste juhtesüsteemiga ning vähem tundlikumad, kui sinuatriaalsõlm ja atrioventrikulaarsõlm, parasümpatilisele stimulatsioonile. Seega mõõdukas parasümpaatiline stimulatsioon aeglustab normaalset siinusrütmi ja võimaldab kodades paikneval sammuandjal ülevõtta erutuse tekke. Väga tugev parasümpaatiline stimulatsiooni korral peab sammuandja funktsiooni ülevõtma hoopis vatsakeses paiknev latente sammuandja. 2.1.1.4.Latentsete sammuandjate suurenenud automatism
Oskab tajuda vahemaad mis jääb silmade ja asjade vahele. Oskab tajuda ka sügavust. Võime ära tunda inimese nägu. Kontrastid meeldivad talle rohkem. Katse: 40 last, kelle max vanus on 9 min. Selgus, et lapsed pilgutasid nende piltide peale, kus on näo struktuuriosad õigesti. Kuulmine valjule helile saab juba reageeruda 24.rasnäd. Südamelöögid, mis last saadavad üsasiseselt, mõjutavad maagiliselt. Kui laps sünnib, siis kõrv on avatud igasugustele helidele palju tundlikkumad. Nt raadio väsitab last Lõhnatundlikkus vajalik selleks, et hakkaks rinda võtma. Huvitab kõige enam oma ema rinnapiima vastu (oskavad eristada). Ka ema tunneb oma lapse lõhnast ära. Puutetundlikkus nahk ligi 5 korda õhem kui täiskasvanul ja tundlik puudutustele, rühule ja temperatuurile. Kuni 86 aastani arvati, et laps ei tunne valu. Maitsetundlikkus nagu täiskasvanul, eelistab magusat, ei meeldi kibe, mõru ja soolane.
annaabi.ee 
