Kes on vähid ja mille järgi neid ära tunda? Vähid on sellised hulkjalgsed, kes on kohastunud elama vees. Vähkide keha on jaotunud pearindmikuks ja tagakehaks. Vähkide pearindmik on selja poolt hästi kaitstud tugeva seljakilbiga, mis kaitseb ka külgedel asuvaid lõpuseid. Lõpused on vähkidel hingamiselunditeks. Igale kehalülile kinnitub vähkidel üks paar lülilisi jätkeid. Peaosale kinnitub kaks paari tundlaid. Esimene tundlapaar on lühike, kuid teine tundlapaar küllaltki pikk. Suu ümber paikneb kolm paari jätkeid, mis moodustavad suised. Suised on abiks toidu peenestamisel. Rindmiku eesosale kinnitub kolm paari lõugjalgu, mis aitavad toitu suhu suunata. Rindmikule kinnitub ka üks paar sõrgu, mis on tunduvalt suuremad kui teised jäsemed ning millel on oluline roll toidu haaramisel. Peale sõrgade ja lõugjalgade kinnitub rindmikupiirkonnale veel neli paari käimajalgu, mille abil vähid liiguvad. Kuna vähid on siiski
ta igati kaitset ja tähelepanu, eriti maanteedel, kus ta kipub jääma märkamatuks. Vähk Selgrootu loom Vähid on sellised hulkjalgsed, kes on kohastunud elama vees. Vähkide keha on jaotunud pearindmikuks ja tagakehaks. Vähkide pearindmik on selja poolt hästi kaitstud tugeva seljakilbiga, mis kaitseb ka külgedel asuvaid lõpuseid. Lõpused on vähkidel hingamiselunditeks. Igale kehalülile kinnitub vähkidel üks paar lülilisi jätkeid. Peaosale kinnitub kaks paari tundlaid. Esimene tundlapaar on lühike, kuid teine tundlapaar küllaltki pikk. Suu ümber paikneb kolm paari jätkeid, mis moodustavad suised. Suised on abiks toidu peenestamisel. Rindmiku eesosale kinnitub kolm paari lõugjalgu, mis aitavad toitu suhu suunata. Rindmikule kinnitub ka üks paar sõrgu, mis on tunduvalt suuremad kui teised jäsemed ning millel on oluline roll toidu haaramisel. Peale sõrgade ja lõugjalgade kinnitub rindmikupiirkonnale veel neli paari käimajalgu, mille abil vähid liiguvad.
Kui mõni sipelgas avastab rikkalikult seemneid, tähistab ta tagasitee pessa erilise tagakehanõrega. Selle järgi ruttavad tema kaaslased saaki pessa tassima. Sipelgad söövad nii seemneid, kui ka pesaniiskuses tärkavaid noori idandeid. Seemneid laiali tassides aitavad nad kaasa taimede levikule. Prussakaherilane Koos kaevurherilaste ja liivaherilastega kuulub ta erakherilaste hulka, kes armastavad elada üksinda. Tema keha on läikivroheline. Pea küljes on tundlapaar ja lendamiseks kaks tiivapaari. Lüliliste jalgade lõpus on küünised, millega on pinnast kergem kinni hoida. Vajaliku vee saab prussakaherilane kätte okstelt, kuhu koguneb kastevesi. Valmikud toituvad nektarist, vastsed aga prussakate kehas, keda emaherilased nende jaoks püüavad. Emane püüab putuka kinni, halvab selle astlatorkega ning veab urgu. Mürgist halvatud, kuid veel elava prussaka sisse muneb ta ühe muna. Taimed
vihma ajaks ning otsivad ajutisi lompe, kus leida paarilised ja kudeda. Kullesed arenevad konnadeks vähem, kui 10 päevaga. Nende põhitoiduks on taimed ja surnud loomakesed, kuid osad kullesed võivad muutuda lihasööjateks. Nemad arenevad teistest kiiremini ja võivad rünnata ka endast väiksemaid kulleseid. Prussakaherilane Koos kaevurherilaste ja liivaherilastega kuulub ta erakherilaste hulka, kes armastavad elada üksinda. Tema keha on läikivroheline. Pea küljes on tundlapaar ja lendamiseks kaks tiivapaari. Lüliliste jalgade lõpus on küünised, millega on pinnast kergem kinni hoida. Vajaliku vee saab prussakaherilane kätte okstelt, kuhu koguneb kastevesi. Valmikud toituvad nektarist, vastsed aga prussakate kehas, keda emaherilased nende jaoks püüavad. Emane püüab putuka kinni, halvab selle astlatorkega ning veab urgu. Mürgist halvatud, kuid veel elava prussaka sisse muneb ta ühe muna. Kokkuvõte
Välja ronivad nad vihma ajaks ning otsivad ajutisi lompe, kus leida paarilised ja kudeda. Kullesed arenevad konnadeks vähem, kui 10 päevaga. Nende põhitoiduks on taimed ja surnud loomakesed, kuid osad kullesed võivad muutuda lihasööjateks. Nemad arenevad teistest kiiremini ja võivad rünnata ka endast väiksemaid kulleseid. Prussakaherilane Koos kaevurherilaste ja liivaherilastega kuulub ta erakherilaste hulka, kes armastavad elada üksinda. Tema keha on läikivroheline. Pea küljes on tundlapaar ja lendamiseks kaks tiivapaari. Lüliliste jalgade lõpus on küünised, millega on pinnast kergem kinni hoida. Vajaliku vee saab prussakaherilane kätte okstelt, kuhu koguneb kastevesi. Valmikud toituvad nektarist, vastsed aga prussakate kehas, keda emaherilased nende jaoks püüavad. Emane püüab putuka kinni, halvab selle astlatorkega ning veab urgu. Mürgist halvatud, kuid veel elava prussaka sisse muneb ta ühe muna.
annaabi.ee 
