Kontserdisarja „Vilistlane“ Naily Saripova klaverikontsert 19. novembril külastasin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kontserdisarja „Vilistlane“ Naily Saripova tasuta klaverikontserti, mille kavas olid L. van Beethoveni, F. Schuberti ja J. Brahmsi looming. Beethovenilt esitati sonaat klaverile nr 3 op 2 nr 3 C-duur, Schubertilt klaveripala nr 2 op posth Es-duur ning Brahmsilt kaks rapsoodiat klaverile op 79. Saalis valitses kõrgema klassi ning asja tundjate hõng, oli parasjagu nii noori kui ka vanu. Enamus siiski võõrkeelsed vanemad inimesed. Naily Saripova oli aastast 2000 Eesti Muusika -ja Teatriakadeemia üliõpilane professor Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa klaveriklassis. Viimaste aastate ühe tähtsamaks saavutuseks peab Naily Saripova koostööd klaveriduos väljapaistva Ukraina pianisti Vjatšeslav Novikoviga, kes avaldas tugevat mõju Saripova isiksusele. Aastal 2013 klaveriduo andis välja esimese plaadi Mozart-Schubert
Hinduismis on miljoneid jumalusi. Brahmanismi ajast alates on enim austatud jumaluste kolmikut Brahmat, Visnut ja Sivat. Jumal Brahma toel on sündinud praegune maailm, mille lõppedes loob ta uue maailma.Hinduistlik maailmakäsitust väljendab kõige paremini ringjoon, millel maailmaajastud järgnevad lõputult üksteisele. Kultusepaigad on templid, seal toimib rohke preesterkond; tähtis on ka usulise kirjavara tundjate tegevus. Austatakse pühapaiku (nt. Gangest), pühi olendeid (nt. Lehma) ja pühakuid. Hinduistid usuvad, et pärast surma sünnib inimene uuesti kas loomana või inimesena. Kui sa oled oma esimeses elus hea olnud, siis teises elus on sul veelgi parem. Hindude pidustustel riietuvad tantsijad jumalateks, nagu näiteks elevandipäiseks Ganesaks. Enamik hindusid usub, et tegelikult on neil ainujumal Brahma, kes ilmutab end mitmel kujul.
siis vajatakse rohkem insenere, kes arendavad tehnoloogiaid, mis näiteks toovad Eestisse ligi investoreid ja miks ka mitte suuremaid ettevõtteid. Hästi arendatud sanitaartingimused, head kaubaühendused võimaldavad tööjõul liikuda ja hakkama saada. Olles esimese aasta tudeng olen saanud aru sellest, et tihti on projektides tellija poolne sõna lõplik ja seda muuta ei saa. Näen, et see on vale ja sõnaõigus tuleks siiski jagada omaala tundjate ja tellija vahel. Tulevikus saaksid ideed sedaviisi lihtsama ja loogilisema lahenduse vajalikule olukorrale. Eesti majanduse arengule saavad aidata kaasa kõik inseneeria valdkonnad. Näiteks teedeehituses saab arendada vahemaa läbimise kiirust ja, kui Eestis suudetakse luua selline lahendus, mis on eelnevatest palju tõhusam, siis sooviksid seda lahendust kasutada ka teised riigid või ettevõtted. Samas toovad ka kõrgetasemelised lahendused lisaks juurde ka muid
Nimelt lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust. Oluline on, et laps saaks igal arenguastmel oma vajadusi rahuldada. Teadlane tõstatas probleemi keskkonnast, st kuidas luua lapse vajadustele kõige sobivamad tingimused". Maria Montessori mõtles välja spetsiaalsed ülesannete süsteemid koos õppevahenditega, nii eel- kui algkoolile. M. Montessori pedagoogilise süsteemi tundjate suhtumine on enamasti positiivne. Montessori metoodika kasutamist peetakse laste tegevust rikastavaks. Usun, et uus info jääb lastele paremini meelde, kui kõik meeled on haaratud, metoodika pakub vaheldust ning muudab õpitava veelgi arusaadavamaks. Usun, et Montessori pedagoogika põhimõtteid saab lastega töö planeerimisel igati rakendada, eriti kui mõnel lapsel on teadmiste omandamisega raskusi. Vahendid on lapsesõbralikud, arendavad, loomulikud ja eluks hästi ettevalmistavad
Keeled on tähtsad Väga-väga ammustel aegadel kasutasid meie esivanemad üksteisega suhtlemiseks ning ennast teistele arusaadavaks tegemiseks viipeid ja häälitsusi. Vaikselt hakkasid sellisest suhtlemisest välja arenema sõnad ning lõpuks suudeti juba rääkida normaalsete lausetega. Erinevates maades kujunes välja isemoodi kõnepruuk ning väljendusviis. Kuid miks on oluline õppida teiste maade keeli? Miks nende omandamine nii tähtis on? Kõige suurem võõrkeelte tundjate eelis on see, et neil on vabadus, suuremad valikuvõimalused. Teades erinevate rahvaste suhtlusviise, saame maailmas sõita ükskõik kuhu, asuda oma lemmikpaigas õppima, tööle ning kas või lihtsalt pikemaks ajaks elama. Meil on võimalus ennast veel rohkem arendada, tutvuda selle maa kultuuri, traditsioonide ning inimestega. Kui on selgeks õpitud ka kõige raskemad keeled, saame suhelda isegi jaapanlase või eskimoga.
rühmi? Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta. Spordifolkloori kandjate rühmad: sportlased, spordihuvilised ja spordivõhikud. 1. Sportlaste rühma kuuluvad sportlased, treenerid, õpetajad, spordimetoodikud, spordiajakirjanikud, meedikud jne. Sportlased on kõige kitsama spordifolkloori kandjaskond, nt ühine sõnakasutus, terminid, släng. Folkloor on küll vähe tuntud, kuid on väga püsiv ja elujõuline ning kandub edasi oma ala tundjate seas. 2. Spordihuviliste alla kuuluvad fännid, jutuharrastajad, võistluspublik ja nn tugitoolisportlased. Kõige aktiivsemad neist on fännid, kes moodustavad klubisid. Kuna nad on alati mängudel kohal ja lähedased, on neil rühma liikmete seas oma folkloor, nt sportlaste ja meeskondade tunnuslaused, loosungid, laulud, mida kasutatakse mitmeid kordi. 3. Spordivõhikud on need folkloorikandjad, kes on treenerite ja sportlaste tööga kõige vähem kursis
6. Iseloomulik oli pidev hariduse reformimine 1920. aastate haridusreformid: a)koolisüsteem muutus kaheastmeliseks (6 klassi algkooli ja 5 klassi keskkooli) b)algkool oli kohustuslik ja tasuta, keskkool tasuline c)vähemusrahvustele kindlustati emakeelne algharidus. 1930. aastate haridusreformid: a)eelisjärjekorras hakati arendama kutsekoole kus õppetöö oli tasuta. Põhjuseks haritlaste ülejääk ja praktilise eriala tundjate puudujääk b)kolmepalline hindamine asendati viiepallise hindamisega. 7. Kasvas oluliselt kõrgharidusega inimeste arv. Kõrgharidust sai omandada Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnika Ülikoolis, Tartu kunstikoolis Pallas, Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, Tallinna Konservatooriumis, Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja Kõrgemas sõjakoolis 8. Arenes teadus teadust tehti kõrgkoolides, instituutides, teaduslikes