Pigem iseloomustab seda eepiline, mõnikord ka lüüriline või kirglik väljenduslaad, mis saab alguse maalilistest kõlakujunditest ja enamjaolt heakõlalisest helikeelest. Tamberg on eesti muusika neoklassitsistliku suuna põhiesindajaid. 13. ,,Joanna tentata" libreto aluseks on poola kirjaniku J.Iwaszkiewiczi novell ,,Ema Joanna inglite juurest", mille algallikad pärinevad 17.sajandi prantsuse kroonikatest ja legendidest. See on draama dogmatismi ja inimliku tundevabaduse vastuolust. 14. Trompetikontsert nr.1 on Tambergi maailmas kõige enam mängitud teos. Kõnealune teos on väga keerukas, kuna esitab solistile väga suuri nõudmisi, kus mängutehnilise meisterlikkuse kõrval on sama oluline ka trompetimängija filigraanne kõlataju. Jaan Rääts 15. Jaan Räätsa looming on peamiselt instrumentaalne. Helilooja muusikat iseloomustavad üsna selged vormiproportsioonid ning klassikaliste vormiskeemidega arvestamine. See annab põhjust
Ka näidenditesse põimiti palju laulu ja tantsu. Lope Felix de Vega Carpiot (1562-1635) peetakse rahvaliku draama loojaks. Ta kirjutas väga palju näidendeid (arvatavasti üle 2000). Tema teostest kujunesid välja Hispaania teatri põhilised näidendiliigid, milledest populaarseimaks said põnevad ja lõbusad mõõga- ja mantlikomöödiad ("Koer heintel"). Peategelased olid julged ja hakkajad neiud, kes julgesid võidelda enda iseseisvuse ning tundevabaduse eest. Teise rühma moodustasid ajaloolised näidendid, mille sisuks oli hispaania rahva minevik. Kolmandaks rühmaks olid audraamad ("Sevilla täht"). Lope de Vega polnud eriti psühholoogiline kirjanik. Pedro Calderon de la Barca (1600-1681) loominguga saavutas Hispaania teater oma tipu ning vajus seejärel unustusse. Repertuaari kuulus ligi 200 lavateost ning esindatud olid kõik näidendiliigid. Tuntuimaks näidendiks on "Elu on Unenägu", mida on võrreldud Shakespeare'i "Hamletiga".
Eelmistele lähedane on aadlineiu ja toapoisi armastust kujutav ,,Preili Julie", mille alapealkirjaks on ,,naturalistlik kurbmäng". Ka selles teoses on kirjaniku eesmärgiks tegelaste sügav analüüs. Parunipreili Julie on kogu näidendi ideestiku ja mõtte kandja. Julie andub jaaniööl teener Jeanile. Seda situatsiooni põhjendab autor nii pärilike omaduste kui ka iseloomuga. Preili on vana sõjaväeaadli järeltulijana pärinud isalt türanliku valitsejavaistu, emalt meela tundevabaduse. Jäänud kriisiolukorras üksi, on preili enesetapp vältimatu lõpplahendus. Oma draamades uurib Strindberg mõistuse hälbeid. Ta ei häbimärgista mitte niivõrd ühiskondlikke, kuivõrd inimeste endi põhilisi pahesid. Strindbergi näidendid juhatasid sisse uue, novaatorliku draama sünni Euroopas. Neis põimusid kunstitervikuks naturalismi dramaturgilised põhimõtted ning autori enda psühholoogiakontseptsioonid. Henrik Ibsen (1828 1906) H
annaabi.ee 
