koheldakse üldiselt kui ravimatuid juhtumeid, vaatamata tõenditele, mis näitavad vastupidist. Seega on üks suurelt osalt vastamata küsimus: Kui paljutel lastel ja noorukitel, kel paistab olevat psühhopaatilisi kalduvusi, areneb täiskasvanueas välja psühhopaatia? See küsimus on eriti tähtis just sellepärast, et alaealiste psühhopaatia mõõdetega tehakse jätkuvalt juriidilisi otsuseid, millel on püsivad tagajärjed. Juhtiv alaealiste psühhopaatia mõtestamine rõhutab kalke ja tundetuid omadusi ning ka kriminaalset ning antisotsiaalset käitumist. Selle järgi on psühhopaadist nooruk isik, kellel on käitumishäire koos kalkide ja tundetute omadustega. Teise vaatenurga alt on alaealiste psühhopaatia ülesehitus sama, mis täiskasvanute psühhopaatial. See uskumus tuleneb peamiselt erinevatest mõõdetest. Nende mõõdete juhtiv oletus on see, et psühhopaatia esineb laialdaselt samades omadustes vaatamata, kas isik on 11-aastane või 33-aastane. Psühhopaatia
Protseduuri ajal hoidsid kaks meest nõia keha ümber seotud köisi, et tõmmata ta veest välja juhul, kui too uppuma hakkab. Resultaat oli alati sama inimene jäi süüdi. Veel üks huvitav ja absurdne katse oli kaaluproov. Nõid pandi ühele kaalukausile ning Piibel teisele. Kui nõid osutus raskemaks kui Piibel, oli ta süüdi. Tulemus inimene jäi alati süüdi. Kasutati ka torkimisproovi, mille käigus otsiti süüaluse keha terava riistaga torkides tema kehalt tundetuid kohti, mille Saatan oli ära märkinud. Tihtipeale olid nendeks kohtadeks sünnimärgid. Samuti otsiti nõiamärki. See erines Saatana märgist ning selleks oli ükskõik milline ebaharilik mügar ihul, mida kujuteldavalt sai pidada ülemääraseks nisaks, mida deemonid käisid koduvaimude kujul imemas. Piinatavatele esitati ka standardnimekiri küsimusi ning oma agoonias võtsid nad tavaliselt omaks kõik selle, milles neid süüdistati. Iga uus ülestunnistus veenis kohtuvõime aine rohkem
annaabi.ee 
