Looming Eespere sai laiemalt tuntuks 70. aastatel Vanemuises lavastatud allegooriliste lühiballettidega "Inimene ja öö" (1976), "Fuuriad" (1977) ja "Kodalased" (1978). 80. aastatel kirjutas ta oma tekstidele rea tugeva eetilise sõnumiga vokaalsümfoonilisi teoseid (Fjodor Dostojevski teosest "Vennad Karamazovid" inspireeritud "Passioon" 1980/ 2001;"Müsteerium" 1981; "Mediteerium" 1985). Eesti lastemuusikasse tõi helilooja samal perioodil värskeid tuuli helges tundetoonis ning selges helikeeles instrumentaalsaatega lastelaulude ja laulutsüklitega. Tänaseni on kooride repertuaaris paljud teosed Eespere 80.90. aastatel ja hiljem loodud vaimulikust ja isamaalisest kooriloomingust (koorilaul "Ärkamisaeg", 1990; kooripoeem "Lehekülgi Sakalamaa kroonikast", 1982; "2 jubilatsiooni" solistile, koorile ja orelile, 1986; "Vaikuse sümfoonia" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile,1989; "Glorificatio" sopranile,
kontseptsoon, sesksuaalsed motiivid, keerulised vormid(pikkad sõnad jne)
Luule reeglid, meloodia on tähtsam, kui sõnad,
Stiilid : trobar leu- kerge, arusaamisega pole probleeme, selge stiil/ trobar
plus – ei saa aru, millest räägitakse/ trobar ric – palju metafoore, raske
lugemine
Francois Villoni keskaegsus ja uusaegsus (st kuidas ta oma
teemade, motiivide, tüüpide loomes on keskaegne, tundetoonis aga
uusaegne)
Luuletsüklid – Väike testament ja Suur testament :isikuväärikus, ihalemine
maise elu täiuse järele
Kasutas vargazargooni
Humanistlikud maaimavaaded
Värsid koosnevad 40 oktaavist (8 v stroofist)
Luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes testamendis jätab
päranduse kõikidele
Surmateema ja surmatantsumotiiv
Villon vaatleb parastavalt irvitades maise eli kaduvust, kasutab kontraste
annaabi.ee 
