genioglossus 3. VISTSERAALKAARTE NÄRVID (V, VII, IX, X) ,branhiaalkaarte närvid, somaat. + veget. ns Nad on seganärvid: nii aferentsete kui eferentsete tuumadega, ehituses ganglionid ja närvikiud. Innerveerivad vistseraalkaarte derivaate: lihaseid, nahka, limaskesta (koos näärmetega) jm. Tuumad: 1. Motoorsed tuumad: eve-branhiomotoorsed, üve pregangl. parasümp. kiud, ÜL 2. Sensoorsed tuumad: eva, üva, üsa närvide lõpptuumad, sisaldavad väädineuronite (tundetee 2. neuronite) kehi, ÜL ei toimu Ganglionid: 1. Parasümpaatilises ganglionis (üve) on postgangl. neuronite kehad, ÜL ühelt närviimpulsilt teisele 2. Sensoorne ganglion (üva, eva üsa) sisaldab närvi koostisse kuuluvate retseptoorsete juureneuronite (tundetee 1. neuronid) kehi. Närvikiud. Motoorsed kiud (ajust elundini): 1. Branhiomotoorsed (eve): vistseraalkaartest arenenud vöötlihastesse 5 2
Ka sidumise juures võib liigne tugevus ja pingutamine põhjustada halvatust. Refleksid Refleks on närvisüsteemi väikseim funktsiooniüksus. Refleksiks nimetatakse kehaosa alateadlikku sekretoorset või motoorset vastust tundeerutusele. Refleksi ülesandeks on reageerida välistingimuste muutumisele, et keha saaks nendega kohaneda. Refleksi funktsionaalsus Retseptor võtab vastu väljastpoolt saabunud erutuse (valu, venitus, puudutus) ja saadab selle tundetee (aferentse trakti) kaudu seljaaju suunas. Sinna saabuv signaal juhitakse edasi peaaju suunas ning pärast modulatsiooni ja koordinatsiooni saadetakse motoorne vastus ekstrapüramidaalse süsteemi ja püramidaalse trakti kaudu motoorsele (eferentsele) juurele ning sealt tagasi lihasele. Vastav lihas tõmbub kohe kokku. Ainult ajuteede vigastuse korral (insult, närvitee katkestus) ei saa lihas vastust või saab ebaadekvaatse vastuse (patoloogiline refleks). 3.2.3. Vegetatiivne närvisüsteem
annaabi.ee 
