Haridus: · Kihelkonnakool · Tartu Treffneri gümnaasium · Tartu reaalkool · Riia polütehnikum Töö: · Läänemaa koolinõunik · ,,Postimehe" toimetus · Valga krediidiühingu asjaajaja Enno hakkas luulet avaldama 1896. aastal. Enno luule sai mõjutusi ida filosoofiast ja panteistlik teosoofilistest õpetustest, mille keskmes on idee hingede rändamisest ja valgustumisest. Enno luules on filosoofilised ideed seotud loodus ja koduelamustega. Tema lüürika on tundesoe ja igatsuslik, inimhinge sügavustesse püüdev. Luuletaja poeetilised otsingud on seotud sümbolismi, rahvaluule ning luule vormi ja heakõlaga. Paljudes luuletustes on kodu ja tee (idamaa sümbolid). ,,Härdus" ei meeldinud ametnikutöö. ´Ikka hämarus ja hämarus, ei päev, ei öö, ikka asutus ja asutus, ei seis, ei töö ei suuda kõike mõista mee.´ · Lasteluule · Autobiograafiliste jutustuste kogu ,,Minu sõbrad" Juhan Liivi ja Ernst Enno ,,Rändajate" võrdlus
olnud luuletused. " Siuru " väljaandel ilmus 1918. a. hilissügisel luuletaja esikkogu " Üksinduse saartele ". Tähelepanu äratas Alle eruditsioon ja uudne ainestik, mille tõi eesti luulesse antiikmüütide, piiblilegendide või renessansiajastu motiivide tõlgendajana. Need luuletused mõjusid enamasti raamatulike stiliseeringuta. Luuletus " Eesti pastoraal ", mis on luuletaja lapsepõlve mälestustest välja kasvanud, idüllitu, kuid nukralt tundesoe luuletus sügissajus ja uduvinas heinakuhja all kükitavast karjalapsest, kes hoiab peremehe loomi. Luuletus avaldati esimest korda ajakirjanduses 1916. aastal ja leidis kiiresti koha koolilugemikes, püsides seal tänini. Eesti luuleklassika raudvarasse kuuludes on " Eesti pastoraal " olnud ühtlasi Alle tõlgitavamaid luuletusi. Kirjaniku teine luuletuskogu " Carmina barbata " jõudis avalikkuse ette 1921. a.
annaabi.ee 
