Vene rahvusliku sümfoonilise muusika traditsioonide rajajaks oli Mihhail Glinka. Tema orkestratsioonid olid professionaalsed ja maitsekad ning orkestrifaktuur läbipaistev ja tasakaalustatud. Glinka- esimese venekeelse orkestratsiooniõpiku autor. “Kamarinskaja” https://www.youtube.com/watch?v=hDQ2s dXs8mo Vene 19. sajandi väljapaistavamks sümfonistiks oli Pjotr Tšaikovski See žanr oli tema jaoks südamelähedane. Tšaikovski ooperi tundeskaalaga võrreldes on ta sümfooniate dramatism märksa jõulisem, meeleolukontrastid suuremad ning püholoogilised konfliktid teravamad. Kirjutas kuus sümfooniat 1. sümfoonia g-moll "Talveunelmad" 4. sümfoonia f-moll 5. sümfoonia e-moll 6. sümfoonia h-moll "Pateetiline"
Jõudes tagasi Vargamäele saame aru, et 19.sajandil olid vajadused ja olud teised ja me ei ole objektiivsed kui võrdleme Indreku ja teiste laste elu tänapäevaste standarditega. Naise peksmisega, tõesti, ei saa nõustuda. Väga demagoogiline oleks väita, et Oru Pearu peksis ka, järelikult oli see sel ajal normaalne. Arvatavasti on kõik kuulnud ütlust, et kui peksab, siis armastab. Otseselt võttes ääretult jabur. Aga kui vaadelda laiemalt, ehk oli Andres lihtsalt laia tundeskaalaga mees? Kui vihastas, siis vihastas kõvasti ja peksis ja kui armastas siis oli armastus seda suurem. Olgu selle peksmise ja armastamisega kuidas on, aga teise täiskasvanud inimese peksmiseks ei suuda mina küll põhjendust leida. Hoolimata kuidas Andres oma perekonnaga käitus, ei tohiks me teda kohe hukka mõista. Ta üritas ikkagi oma perele parimat. Kogu nende elu sõltus ju sellest talust. Mille poolest on paremad
süda“, „Ema süda“, „Enne surma-Eesti maale!“. A. Haava – Sündis Tarumaal, armastas lugeda raamatuid, luuletas isiklikest kogemustest. K.E.Sööt – Pärist Tartu vallast, vabakutseline kirjanik, tal olid humoristlikud luuletused, kirjutas ka lastele G.Suits – oli korjandusliku rühmituse Noor-Eesi vaimne juht. Varakult tekkis huvi soome keele, rahva, kultuuri vastu. Tema luule on viimistletud, laia tundeskaalaga ja vormimeisterlik. M. Under – Õppis Tallinna saksa tütarlastekoolis. Eduard Wilde saatis talle armastuskirju. Esikkogu sonettides on elujaatav, värsle ja tundeid pillav luule. H.Visnapuu – Töötas õpetaja, ajakirjaniku ja kultuurinõunikuna. Ta oli vabakutseline kirjanik. Viimastes kogudes on oluline koht loodus- ja koduluulel. J.Sütiste – sündis Tartumaal. Tundis huvi joonistamise, spordi ja näitekunsti vastu.
annaabi.ee 
