HIINA KEELNE JA HIINA MEELNE Nakae Tju, (1608 1648) Tokugawa Okina mond (1640). Rõhutab eelkõige pojalikkust. Inimene on küll loomult hea, kuid see ei väljendu ilma harimiseta. Meele (shin) tegevus aga on kõige olulisem ning inimene peab käituma oma meele järgi. Ymei koolkond. Yamazaki Ansai, (1619 1682) Tokugawa Alustas budismi-vastast liikumist, samas toetas neo-konfutsianismi ja shintt. Rõhutas 5 inimsuhete liini, mis baseerus inimtunnetel. Tundepuhangute ja nendega seotud objektide vahel katkendlikkust ei ole. Austav tõsidus on universumi tuumaks. Seostas shint loomismüüte konfutsianistliku mütoloogiaga. Suika shint. It Jinsai, (1627 1705) Tokugawa Gom jigi (1683). Maailma toimimise algeks on ki üksi. Inimene ei ole loomult hea, kuid tal on potentsiaal heaks saada ja headust edendada. Inimene peab igapäevaelus juhinduma oma tunnete (ninj) järgi. Oluline oli luule, sest selle abil sai oma emotsioone siiralt avaldada. Kogaku koolkond
Autori nimi ja pärisnimi (biograafiaga ja biograafiata). Vene vormikoolkond lahendab selle küsimuse pisut leebemalt ning jääb kahe eelmise mõttevoolu vahele. Ta eristab biograafiaga ja biograafiata kirjanikke. Kuid rõhutab, et biograafiaga kirjanike puhul tuleb elufakte arvesse võtta niivõrd, kuivõrd tema teostes mängib konstruktsiooniliselt rolli tekstide kõrvutamine autori biograafiaga ning mäng tema subjektiivsete tundepuhangute ja pihtimuste potentsiaalse reaalsusega. Kirjandusloolasele läheb vaja autori loodavat legendi oma elust, mis on ainsana kirjandusfakt, mitte uurimistoimikut. Dokumentaalne biograafia peaks jääma nende meelest kultuuriloo valda, ning kirjanduse ja selle ajaloo seisukohalt on nad üksnes väline, ehkki tarvilik, teatmeline abimaterjal. 5. Kirjandusteos kui uurimisobjekt: kuidas läheneb sellele positivist, uuskriitik, marksist, hermeneutik? Millist lähenemisviisi teie pooldate?
annaabi.ee 
