väljendeid, mis ühtivad vormilt igapäevakeele väljenditega, kuid erinevad neist siiski semantiliselt. Sõnad, nagu inimene, sünd, loom, asi, mõrvar, pimedus, erinevad juriidilises kasutuses mõnevõrra igapäevakeele kasutusviisidest, seejuures sõltub „juriidilis-erialane“ sisu funktsioonist, mida mõiste täidab vastava normi piires. Õiguskeele väljendusviisi iseloomustab tundeneutraalsus ja emotsioonivaba asjalikkus. 26 Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis - õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Eesmärgiks on õigusakti mõistliku eesmärgi väljaselgitamine. iga norm paikneb süsteemis ja on seotud teiste normidega. Sageli selgub mõte alles seotuna teiste normidega. 27 Ajalooline tõlgendamisviis - selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning
väljendeid, mis ühtivad vormilt igapäevakeele väljenditega, kuid erinevad neist siiski semantiliselt. Sõnad, nagu inimene, sünd, loom, asi, mõrvar, pimedus, erinevad juriidilises kasutuses mõnevõrra igapäevakeele kasutusviisidest, seejuures sõltub ,,juriidilis-erialane" sisu funktsioonist, mida mõiste täidab vastava normi piires. Õiguskeele väljendusviisi iseloomustab tundeneutraalsus ja emotsioonivaba asjalikkus. 26 Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis - õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Eesmärgiks on õigusakti mõistliku eesmärgi väljaselgitamine. iga norm paikneb süsteemis ja on seotud teiste normidega. Sageli selgub mõte alles seotuna teiste normidega. 27 Ajalooline tõlgendamisviis - selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning
Juristi interaktsioonilise kompetentsi tõttu eeldatakse, et ta on võimeline erialaterminite sisust rääkima ka teisel konkretiseerimistasandil ja selgitama seoseid igapäevakeeles (võrdle “valdus” & “omand”). V. Õiguskeelest Õigus saavutab oma mõjujõu seaduse keele läbi. Seaduse keel moodustab õiguskeele aluse. Õiguskeel sisaldab väljendeid, mis ühtivad igapäevakeele väljenditega. Õiguskeele väljendusviisi seevastu iseloomustab, nagu ka teistes erialakeeltes, tundeneutraalsus ja emotsioonivaba asjalikkus. Mittejuristi jaoks on seetõttu väärtust kandvate sõnade neutraalse sisuga kasutamine – nagu „positiivne lepingurikkumine“ otsetõlkes ebatavaline ja arusaamatu. On seisukohti, et õiguskeel mõjutavat igapäevakeelt kõigist teistest erialakeeltest kõige rohkem - õiguskeelt tuleb tihti kasutada sünteesis igapäevakeelega. Seaduskeele kõrval on halduskeel, õigusemõistmise keel, keel juristide läbikäimises võhikutega. Friedrich II
annaabi.ee 
