baseerub moraalsel mõtlemisel. Moraal sisaldab endast õige ja vale kontseptsiooni. Ühiskonnas, otsus selle kohta, mis on õige või vale puudutab sageli teisi inimesi. Selleks, et käituda moraalselt peab indiviid omama võimet teha moraalseid otsuseid. Tuleb omada soovi käituda moraalselt.(6) 2.3.1 Moraalsuse kolm komponenti: 7 · Affective tundeliigutuslik (tunnetuslik) hõlmab endas kaalutlust, millised käitumisvõimalused on konkreetses situatsioonid võimalikud ning millised on nende tegude tagajärjel.(9) · Cognitive (teadmuslik) · Behavioral (käitumuslik) Moraali areng tähendab kõigi nende kolme komponendi arendamist. Moraali otsused sõltuvad olukorrast ja selle sisust ehk ka võib öelda valdkonnast. Seetõttu ei ole moraalne käitumine alati seotud indiviidi võimega teha moraalseid otsuseid
Samas teeb nende liigitamise keeruliseks osade emotsioonide konkreetse tõlgenduse puudumine. Näiteks, armastus ja rõõm on meeldivad emotsioonid ning viha ja hirm ebameeldivad, kuid kuhu paigutada selline emotsioon nagu üllatus? 47. Ärevus ja stress. ÄREVUSTUNNE Ärevustunnet võib seletada seisundiga, kus inimene tunneb ebameeldivustunne ning kardab eesseisvaid sündmusi või situatsioone. Ärevuse on nii tunnetuslik kui tundeliigutuslik külg. Kui inimene on erutunud, siis ta kogeb, et midagi hirmsat on juhtumas ning ta tunneb, et ei suuda selle ärahoidmiseks midagi ette võtta. Ta hakkab hüperventileerima või muutub äärmiselt ettevaatlikuks ning jälgib paaniliselt end ümbritsevat keskkonda. Mõõdukas ärevustunne on iseloomulik kõikkidele inimestele. Kui see aga muutub äärmuslikuks, kus inimene pole enam võimeline oma igapäevaste toimetusteha hakkama saama, on tegu kliinilise probleemiga mida
annaabi.ee 
