Inimesel on 12 paari peaajust lähtuvaid peaajunärve. Esimene peaajunärv on haistmisnärv, tagab lõhnatundmise. Teine peaajunärv on nägemisnärv, mis kulgeb silmalt ajju ja on osaline nägemisaistingus. Viies peaajunärv on kolmiknärv, mille harud kulgevad näo, peanaha, nina, suu ja hammasteni. Joonis 1. Peaaju Välimuselt paistavad suuraju poolkerad sarnased, kuid tegelikult jagunevad nad mitmeks eri piirkonnaks, mis toimivad iseseisvate keskustena. Tundekeskus kogub närvikiududelt tundeaistinguid. Motoorsesse keskusesse saabuvad signaalid lihastelt.. Motoorne keskus jaguneb omakorda osadeks, millest igaüks juhib mingi piirkonna(näiteks: näo, keele, sõrmede piirkonna) lihaseid. Väikeaju asetseb tagumises koljuaugusaju suurte poolkerade kuklasagarate all. Nagu suuraju, nii katab ka väikeaju väljastpoolt hall- ja seestpoolt valgeaine. Väikeaju koostises olevate
) (claustrum) – eelmisest veel lateraalsemal, õhuke hallaine kiht enne ajukoort; Mandelkeha e. mandeltuum (corpus amygdaloideus, nucleus amygdaloideus) – “amügdala” – ümar tuum oimusagara eesosas, tihedas kontaktis mälu- ja haisteaju keskustega, “nn. põrgu”, selle kaudu mõjustavad emotsioonid motoorikat jne., Vaheaju: - 4 suurt osa: 1.Selgmine taalamus (ka lihtsalt “taalamus”) thalamus dorsalis – kõrgeim koorealune tundekeskus – siit kulgevad läbi kõik tundeimpulsid. 2.Hüpotaalamus – keha sisekeskkonna juhtimine – juhib vegetatiivse närvisüsteemi ja sisesekretsiooninäärmete tööd. 3. Epitaalamus – väike osa taga üleval, selle küljes käbikeha e. epifüüs, mitmeid funktsioone. 4.Kõhtmine taalamus – selgmise taalamuse all olev osa, hulk motoorseid keskusi. Keskaju: Suhteliselt väike ajuosa; selle sees kulgeb keskaju veejuha e. ajuveejuha aquaeductus cerebri – kõige
ühendab habenulaarsüsteemi vasakut ja paremat poolt Corpus pineale (CD10) - käbikeha - kinnitub eespool comissura habenularum’ile - sisesekretsiooninääre, mis pidurdab enneagset suguküpsust Comissura posterior (CD11) - taganide - comissura habenularum’ist allpool - ühendab vaheaju vasakut ja paremat poolt - närvikiud pärinevad habenulaarsüsteemist, pretektaalsetest tuumadest ja mujalt THALAMUS DORSALIS - kõrgeim koorelalune tundekeskus - kujult munajas - tuberculum anterius (C12) – eemise teravama otsa piirkonnas - pulvinar (C13) – tagumine lame ots, mis moodustab padjandi - 4 pinda, millest kaks on vabad, kaks liitunud DORSAALPIND (BC14) - kergelt kumer, kaetud õhukese valgeainest kihiga – stratum zonale - ulatub stria medullaris’est piirjutini – stria terminalis’eni (BC15) - terminalis eraldab talamust otsaju sabatuumast – nucleus caudatus (BC16) MEDIAALPIND (BD17)
annaabi.ee 
