arvamuse kohaselt ongi poisid ju ühed parajad marakratid. Kuid kui sellise lapse üliaktiivsus, tunderabedus ja oskamatus teistega suhelda ei leia õpetaja tähelepanu ja suunamist juba eelkoolieas, siis koolis jääb ta varem või hiljem hätta. Ülekoormatud pedagoogidel pole aega tegeleda lastega, kes oma probleemse käitumise tõttu niikuinii neile väsitavad ja ebasümpaatsed võivad olla ning koolis on tundekasvatusest tähtsamal kohal akadeemiliste normide täitmine ja tasemetööde tegemine. Õpetajatepoolne negatiivne tagasiside langetab niigi habrast enesehinnangut veelgi ja kui ka akadeemilised nõudmised üle jõu käivad, siis hakatakse koolist eemale hoidma. Kuid ka sellistel noortel on kuuluvus- ja tunnustusvajadused ja nii võivadki nad leida tee tänavakampadesse. Kuid käitumisprobleemidel võivad mõnikord olla hoopis teistsugused ja pisut ootamatudki tagamaad
Romaani trükiti seeriatena 1856. aastal (eesti keeles 1934), tuues autorile kohtuasja (teda kahtlustati ebamoraalsuses), kuid ta tunnistati kohtus süütuks. Kui ,,Madame Bovary" koguteosena ilmus, sai see sooja vastuvõtu osaliseks. 1858. aastal külastas Flaubert Kartaagot, et koguda materjali uue romaani, ,,Salambo", tarvis. Järgmisena võttis Flaubert uurimise alla kaasaegsed kombed ning kasutas oma mälestusi lapsepõlvest ja noorusest, kirjutas romaani ,,Tundekasvatusest". See avaldati 1869(eesti keeles 4 1972).Selle ajani oli Flaubert era- ja tööelu võrdlemisi õnnelik, kuid peagi tabas teda ebaõnn. 1870. aasta sõja ajal okupeerisid Preisi sõdurid kirjaniku maja. Flauberti parim sõber suri, 1872 kaotas kirjanik ema ning ta olukord muutus väga raskeks. Flaubert nautist haruldast intiimsõprust George Sandiga ja vahel kohtus ta Pariisi sõpradega nagu Emile Zola ja Ivan
annaabi.ee 
