varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulude liitmisel lõi. Ridala oli üksildane endamisi vaatleja ja kirjeldaja. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Tundeintensiivsuse poolest jäi Ridala luule passiivseks, tema kujutuslaadi aluseks on registreeriv kirjeldus. Ta on peaaegu alati rahuldunud looduspildi välise külje fikseerimisega, tema meeleolud on maastikumaalingusse peidetud, muutudes nagu selle koostisosaks. Niisugune kujutamislaad andis Ridala looduspiltidele karge tooni ja omamoodi maalilisuse, kuid sellega kaasnes teatud monotoonsus, sisemise pinge kadumine. Ridala luuletajaisiksus on endasse sulgunud, seades eesmärgiks looduspildi
Eredaimaks stiiliomapäraks on kordus, mida Tammsaare pole nii pillavalt rakendanud üheski teises teoses. Romaani viimases peatükis rõhutatakse Kõrboja Anna hingelist kriisi korduse abil järgmiselt:" Aga Kõrboja perenaine läks ise nõnda, nagu poleks ta kellegi meelest ilus ja armas, nagu poleks ta seda kogu eluaeg kunagi olnud ja nagu peaks ta suremagi, ilma et ta oleks kellegi meelest ilus ja armas nõnda läks Kõrboja perenaine, kui ta läks Katku õuest. Sisemise tundeintensiivsuse ja huvitavate tegelaste traagilise saatuse kujutamise tõttu on ,,Kõrboja peremees" üks eesti menukamaid romaane. Üheks tuntumaks teoseks Tammsaarel on kindlasti ,, Tõde ja õigus" Seda on trükitud 11 võõrkeelde. Epopöas ,,Tõde ja õigus" on umbes 170 väljaarendatud tegelaskuju, nende hulgas rida monumentaalseid karaktereid ( Andres ja Pearu, Maurus, Indrek, Karin, Mari jt.) , kes tunnetuse sügavuselt kuuluvad maailmakirjanduse saavutuste hulka." Tõde ja õigus" on