mõtlema. nt. H.Matisse'i ,,Tants'' väljendab inimeste tantsu rütmi, liigutuste ja pooside mahedus väljendab sisemist, vaimset elu, mis meid võlub, haarab, köidab. Ehkki kõik foovid juhindusid ühest ja sellestsamast esteetilisest programmist ja neile kõigile on omased ühised stiilijooned, ei kaotanud nad siiski oma loomingulist eripära. H.Matisse'i maalidest, nendest ,,idamaistest vaipadest'', õhkub julget ning tundehella helgete värvide harmooniat. Nad on vöga pidulikud ning koguni meenutavad prantsuse turu värvistiihat, mitmevärvilisi kompvekke. Selgelt on tuntavad rahvuslikud jooned. Matisse'il polnud illusioone oma publiku kohta. Ta teadis, et üks haritud tööline on ainuke publik, keda arenenud kunst suudab kaasa haarata ning ajalugu on näidanud, et tal oli õigus. Tuntumad teosed: ,,Tants'' (1910), ,,Hispaanlanna trummiga'' (1909), ,,Hispaania
Alveri järgmine valikkogu ,,Eluhelbed", mis ilmus 1971. aastal, on ülekaalukalt uue luule kogumik. Kokku 48 luuletekstist on uusi 31. ,,Eluhelbed" ühendab eaka kirjaniku loomingut hoopis teises süsteemis sündinud noorusluulega ning on osalt juba seepärast esteetiliselt mitmekihiline. Klassikaliselt rangetele ja sümbolistliku värvinguga luuletustele suhteliselt lähedased on epigrammiliselt teritatud lühipalad, milles autori seisukohavõtt on siiski otsesem ja struktuur avatum. Tundehella lihtsust ,,Eluhelbeis" peaaegu ei leidu. Uus on luulekogus see, et piirid värsivormi ja lüürilise proosa vahel võivad hajuda. Kriitika võttis ,,Eluhelbed" vastu tänuliku tunnustusega. 1979. aastal ilmunud ,,Lendav linn" on mahukas valikkogu, mis sisaldab ka ,,Tähetunni" ja ,,Eluhelveste" luuletusi . Samad luuletused ,,Lendavas linnas" ja sellele eelnenud valikkogudes tekstiliselt märgatavalt ei erine. 1986
annaabi.ee 
