Üdini rahvuslik. Tema muusika on eestilik ,,Kodumaine viis"väga tuntud. ,,Viirastused"ekspressionistlik ,,Koit" ,,Liblikas" Eesti rahvuslik vokaalmuusika Mart Saarrahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Ta õppis orelit. Ta käis eestis rahvaviise korjamas, sealt tuleb tema rahvuslikkus. Ta kuulus ka ,,Noor Eesti" rühmitusse. Mart saar oli heliloojana miniaturist. Kogu tema loomingu moodustavad väikevormid. Ta oli õppinud orelit, seega oli ta suurepärane pianist. Tema mäng oli tundeerk. Väikevormid. Prelüüdid, tantsud (masurkad, valsid) klaveripalad Koorilaulu kõrval oli soololaul Saarele üheks armastatud .zanriks, ta on neid kirjutanud rohkem kui ükski teine eesti helilooja. Üle 100 ,,Must lind"sünge soololaul, üksildust kajastav, tähendab surma. ,,Põhjavaim" üks tuntumaid koorilaule Aleksander Läte Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest proffesionaalne muusikakriitik. Ta kegi kaastööd ajalehele ,,Postimees". Lisaks
välismaailmastki räägitakse nii, nagu autor seda tunnetab. Armastus on Kareva luuletustes peamine teema, see on olemise mõte ja algtingimus ning suurim inimlik lähedus üldse. Lisaks armastusele kirjutab Doris Kareva humaaansest valgusest ja pühadusest ning inimolemuse põhiküsimustest: elust ja surmast, ajalisest ja igavikulisest, oma maa ja rahva saatusest. Stagnaajal vaimuvägistavas ideoloogias mõjus Kareva tundeerk hingepuhas, aus ja habras luule otsekui päästev oalsam.Samas ei puudunud poetessi loomingus inimolemuse tumeda pooluse ja traagika subjektiivsed momendid. 1986. aastal ilmunud luulekogus "Vari ja viiv" on teemaks jätkuvalt surm kui piiripuudutus. Tähtsaima märksõnas jäi ka selles luulekogus armastus, Dorise põhiline luuleallikas. Doris Kareva on viimas kümne aastaga läbi teinud tohutu muutuse nii luule vormilises kui ka sisulises laadis
murdeeas. Mõnikord on punases musti jooni, andes kokku mustjaspunase. Kuigi niisugune tendents ilmneb aeg-ajalt igas auras, on see selgemini märgatav frustratsiooni ja viha ajal ning kepikujuliste moodustistena depressiooni ajal. * Roosa annab märku võimsast ja tähendusrikkast sublimatsioonist, mis on meie sees juba aset leidnud. Roosa on tõelise ja eheda armastuse ning kiindumuse värv. See näitab meie soovi olla sublimeeritud armastusse ja osadusse, olla tundeerk ja teha kõik võimalik, et neile rõõmu valmistada ja nende elu paremaks muuta. Kui roosa varjund muutub liiga intensiivseks, hakkab selle mõju vähenema. Rohkesti 9 roosat värvi võib anda kenasti inimesi, kuid nad on sageli passiivsevõitu, ehkki kaastundlikud. *Oranz kiirgus näitab sageli indiviidi füüsilise elujõu seisundit ja energiataset. See on
Jürka on armas lollike, kellel on suur süda tegelt sees, suur egoistlik süda - tema kogu tegevuse eesmärk on ju halba teha - põrgusse uusi hingi saada. Aga noh, las igaüks ise saada Jürkast aru nii kuidas tahab. 27)Indrek ,,Tõe ja õiguse'' viies osas. Teose teisest osast tõuseb peategelaseks Indrek Paas, kes on vahelüli maa-ja linnaühiskonna vahel. Tema elukäik sümboliseerib eesti intelligentsi ja kogu kultuuri väljakasvamist talupoeglikust miljööst. Indrek on tundeerk, süvenemisvõimeline - juba koolieas huvitub ta asjadest, mis tavalise maapoisi külmaks jätavad. Ta vihkab karmust, temast ei saa Pearu-vastase võitluse jätkajat nagu vend Andresest sai. Indreku õrnahingelisus tekitab konflikti eakaaslastega, tülisid venna Andresega. Ta on teadmis- ja kultuurihuviline sügavalt usklik maapoiss, kellel on Vargamäelt kaasa võtta sügav süütunne, sest tema visatud kivi artulipõllul tabas ema Mari, kes saadud hoobist ei paranenudki
annaabi.ee 
