Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest. Selle all paikneb elusatest rakkudest koosnev marrasnahk, marrasnaha all asub pärisnahk, kus on rohkesti erinevaid vere- ja lümfisooni ning tundeelundeid. Pärisnaha kihtidesse ulatuvad ka higi ja rasunäärmete osad ning pärisnaha all paikneb rasvarikas naha- aluskude. Nahal on kaitse- ja eritusülesanne ning ta talitleb meeleelundina. Nahatekised on küüned, juuksed, karvad ning piimanäärmed. Veri koosneb vereplasmast ning selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasmal on tähtis osa nii toitainete organismis laialikandmises kui ka kudedes moodustunud süsihappegaasi transpordis kopsudesse. Punalibled e
Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest. Selle all paikneb elusatest rakkudest koosnev marrasnahk, marrasnaha all asub pärisnahk, kus on rohkesti erinevaid vere- ja lümfisooni ning tundeelundeid. Pärisnaha kihtidesse ulatuvad ka higi ja rasunäärmete osad ning pärisnaha all paikneb rasvarikas naha- aluskude. Nahal on kaitse- ja eritusülesanne ning ta talitleb meeleelundina. Nahatekised on küüned, juuksed, karvad ning piimanäärmed. Veri koosneb vereplasmast ning selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasmal on tähtis osa nii toitainete organismis laialikandmises kui ka kudedes moodustunud süsihappegaasi transpordis kopsudesse. Punalibled e
harud koos lõpmetega moodustavad perifeerse närvisüsteemi. Närvikiud, koondudes kimpudeks, moodustavad närvid, mis on ümbritsetud sidekoelise kestaga. Kogu tsentraalne ja perifeerne närvisüsteem jaguneb anatoomilis funktsionaalselt somaatiliseks ja vegetatiivseks e. autonoomseks närvisüsteemiks. Somaatilise närvisüsteemi hulka kuuluvad kesk ja perifeerse närvisüsteemi need osad, mis innerveerivad e. varustavad närvidega vöötlihaseid (v.a. südamelihas) ja tundeelundeid (retseptoreid). Vegetatiivse närvisüsteemi hulka kuuluvad need pea ja seljaaju osad, need närvid ja harud, mis innerveerivad peamiselt siseelundeid, südant, veresooni ja sisesekretsiooninäärmeid. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb omakorda sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks 6.2. Seljaaju Seljaaju kujutab endast silindrilist, eest-taha veidi lamenenud vääti. Tema pikkus on 40 45 cm piires, mass ligikaudu 30 g
annaabi.ee 
