Karm kasvukeskkond, eksistentsiaalsed kaotused. Inimaju sügavustes on mitu olulist struktuuri, mis mängivad olulist osa tunnete ja erinevate bioloogiliste tsüklite reguleerimises. Depressioonist rääkides peame keskenduma hüpotalamusele ja limbilisele süsteemile. Hüpotalamus on hernesuurune ääretult keerukas ajuosa, mis reguleerib hormonaal-ja immuunsussüsteemi ja füüsilisi talitlusi. Limbilist süsteemi nimetatakse sageli tundeajuks, seal asuvad inimese emotsioonid. Kui hüpotalamus ja limbilis süsteem funktsioneerivad normaalselt, magate hästi, teil on normaalne isu, sugutung jne. Limbilist süsteemi ja hüpotalamust reguleerib aju neurokemikaalide habras tasakaal. Paraku võib see tasakaal mitmel põhjusel kaduda ning selle tulemuseks võib olla bioloogiline depressioon. Ravimitest võivad depressiooni tekitada kõrgvererõhuravimid, kortikosteroidid, hormoonid, parkinsoni tõve ravimid, rahustid,rasestumisvastased
bioloogiliste tsüklite reguleerimises. Depressioonist rääkides peame keskenduma hüpotalamusele ja limbilisele süsteemile. Hüpotalamus on hernesuurune ääretult keerukas ajuosa, mis reguleerib näiteks hormonaal- ja immuunsüsteemi ning füüsilisi talitlusi (unetsükleid, isu, sugutungi ja rõõmu tundmise võimet). Kõrvuti hüpotalamusega asuvad limbilise süsteemi moodustised. Limbilist süsteemi nimetatakse sageli tundeajuks, sest siin asuvad inimese emotsioonid. Kui hüpotalamus ja limbiline süsteem funktsioneerivad normaalselt, jääte hästi magama ja magate rahulikult, tunnete end puhanuna, teil on normaalne isu ja normaalne sugutung ning te tunnete toredatest asjadest rõõmu. Raskete läbielamist puhul tunnete kurbust või lähete rööpast välja, kuid südamevalu ei võta teie üle võimust (tunnete mõõdukuse eest kannab hoolt limbiline süsteem).
annaabi.ee 
