Neljandalt reisilt tõi palju kulda 1494 Tordesillase leping Indiasse viiva idapoolse meretee avastamine 1497 1498 Vasco da Gama ekspeditsioon Alustas retke nelja laevaga , tuli tagasi kahe laevaga Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol Brasiilia avastamine ja Uue Maailma nimesaamine Amerigo Vespucci Itaalia maadeuurija Hakkas nimetama tundamtut mandrit Uueks Maailmaks Lõuna Ameerika idaosa hakati nimetama Ameerikaks Amerigo Ameerika Esimene ümbermaailmareis Vasco Nunes de Balboa avastas 1513. aastal Vaikse ookeani 20. Septembril 1519 1522 aasta septembrini Fernao de Magalhaes uurimisretk Läänetee Indiasse oli avastatud , kuid toonastes tingimutes polnud mõttekas kasutada Maadeavastuste jätkumine
Mileedi tahtis sellepärast d`Artagnani tappa aga d`Artagnan pääses. Lahkus mileedi majast Ketty riietega. 8.D`Artagnan ilmus Athose majja naisteriietes, mille ta Ketty käest oli saanud.Ta rääkis Athosele ja Aramisele oma loo ära. Ketty ilmus d`Artagnani kuju ja palus kaitset ning peidukohta. D`Artagnan peitis Ketty Aramise juurde. Mehed said oma sõrmuste müümise eest 2000 liivrit, millega nad oma varustuse ostsid. 9.D`Artagnan läks koos oma sõpradega jälgima tundamtut vankrit, seal sees olid proua Bonacieux ja mingi mees. Hiljem suundus ta kardinali juurde(ka koos oma sõpradega). 10.D`Artagnan rääkis kardinaliga. Kardinal rääkis talle sõjast, ning kui ta peaks sõjakäigust tagasi naasma, saaks temast auväärne lipnik kaardiväes. Mehed käisid oma uute rõivastega ringi. Väeosa hakkas sõtta liikuma. 11.Sõda oli Buckinghamile(Inglismaale). D`Artagnan jäi üksikuks, kuna tema 3 musketärist sõpra jäid kuningaga tahapoole teise gruppi
peab olema rahuldatud täpselt võrrandina ehk kui xj ≥ 0, siis = cΣ=miiijya1j kui Σ c=miiijya1j , siis xj = 0 kui yi ≥ 0, siis = bΣ=njjijxa1i 33 kui Σ b=njjijxa1i , siis yi = 0 . Selles teoreemis väljendatut kasutatakse lahendi õigsuse ja loogilisuse kontrolliks. SIMPLEKSMEETOD Simpleksmeetod- lineaarsete planeerimisülesannete põhiline lahendusmeetod. Kui kanoonilisel kujul antud ülesanne sisaldab n-tundamtut ja m-võrrandit, siis simpleksmeetodil leitud lahendis võivad nullist erineda mitte rohkem kui m(kitsenudste arv) tundamtu väärtused mida nimetatakse lahendielementideks. Simplekstabelit nimetatakse baastabeliks, kui kitsenudste süsteemi kordajatele vastav tabeliosa sisladab m-erinevat ühikveergu (m- kitsenudste arv). (Ühikveerg-veerg, milles nullist erieneb vaid üks element)
annaabi.ee 
