kasutada, on alati õige pidada nõu oma arstiga. Hea meetod selgitamaks välja, kas inimene vajab tõesti mingit vitamiini- või siis mineraalaine lisa, on vaadata üle oma toidusedel. (http://www.walmark.ee/?go=art0_vitamiin) Kõige vajalikum vitamiin on kindlasti A-vitamiin, mis tõrjub bakterid ning, alandab põletikke ning osaleb luustiku ehitamises. Samuti on see vitamiin oluline juuste, silmade ja naha tervisele. Seda saadakse põhiliselt puu-ja aedviljadest, nagu porgandist, tumerohelistest köögiviljadest, kanamunast, piimast ja kalast. Kui organismis on selle vitamiini puudus, siis sümptomiteks on kuiv nahk, halvemal juhul ekseem, suurenenud põletikurisk ning söögiisu vähenemine. Teised vajalikud vitamiinid on B-vitamiinid, mis on hädavajalikud süsivesikute, valkude ja rasvade ainevahetusele. B-vitamiine saadakse näiteks tera-ja aedviljadest, maksast, kalast, lihast ning kalast. Kui B-vitamiine ei ole organismis piisavalt on tulemuseks masendus,
on vaja vitamiinide imendumiseks, on ,,kindlaim" valida multivitamiinitoode. Kui sa pole milleski kindel, võta ühendust oma arstiga. Hea meetod selgitamaks välja, kas vajad tõesti mingit vitamiini- või mineraalaine lisa, on vaadata üle oma toidusedel. VITAMIINID A-VITAMIIN Hädavajalik kasvuks ja koevigastuste parandamiseks. Oluline silmade, naha ja juuste tervisele. Tõrjub baktereid ja alandab põletikke ning osaleb luustiku ehitamises. Saadakse puu- ja aedviljadest, nagu porgandist, tumerohelistest köögiviljadest, kanamunast, piimast, kalast ja maksaõlist. B-multivitamiin, C, D, E ja F vitamiinid nagu ka kaltsium, fosfor ja tsink mineralainetest suurendavad selle imendumist. Alkohol, kohvi, kortisoon, mineraalõlid, aspiriin ja D-vitamiini puudus aga vähendavad imendumist. Üle 1000 mikrogrammi päevas võib täiskasvanud inimesele põhjustada mürgistust. Puuduse sümptomid Kanapimedus, kuiv nahk, ekseem, suurenenud põletikurisk, haistmise ja söögiisu halvenemine.
maitsestamiseks, toitude kaunistamiseks ning lõikelillena. Kulinaarias Kannikese söödavate õitega võib kaunistada lehtsalateid ja magustoite. Prantsusmaal kasutatakse suhkrustatud õisi kondiitrimaiuste kaunistamiseks. Ilutaimena Lõhnavat kannikest kasutatakse dekoratiivtaimena peenras, iluaias ja lõikelilleks, teda võib istutada põõsaste, puude varju või veekogu äärde. Sobib kasvama ka põõsaste alla ja ümbrusse. Kaunis püsik moodustab kiiresti tumerohelistest lehtedest ja nende kohal kõrguvatest lõhnavatest õitest padjandi[3]. Eriti populaarne oli see taim 19. sajandil, mil seda kasvatati peamiselt lõikelilleks. Ükski endast lugupidav seltskonnadaam ei väljunud kodust ilma kannikesekimbuta[4]. On teada, et 1874. aastal nopiti Lõuna-Prantsusmaal kuus tonni kannikeseõisi[5]. Euroopa maamõisates oli kombeks kasvatada kannikesi suurtes anumates, mis toodi talveks sisse, et taimi talvel ajatada[4]. Ainüksi Windsori palee aias