vahepealsetest aladest tekivad negatiivile pooltoonid. Positiivkujutise saamine. Negatiivist saab kopeerimisega piiramata hulga positive. Tavaliselt tehakse need fotopaberile. Paljundamisel asetatakse negatiivi fotokiht a paberi emulsion vastastikku; kontaktkopeerimisel on need otseses kokkupuutes, suurenduskopeerimisel asuvad teineteisest eemal. Läbi negatiivi fotopaberile juhitud valgus mõjutab paberi valgustundlikku kihti erinevalt olenevalt negatiivi tumedates kohtades ja tumendid negatiivi läbipaistvate alade kohal vastavuses objektide helendite, tumendite ja pooltoonidega. Tulemuseks ongi päevapilt. Fotograafia ajalugu Fotograafia ajalugu on lühike, aga samas ka pikk, kui arvata sisse aeg, millal juba teati, et väiksest avast läbinud valgusega saab luua pildi. Ometi on fotograafia hulgaliselt levima hakanud alles päris viimastel aastakümnetel. Kreeka filosoof Aristoteles (384- 332 eKr) pani juba tähele nähtust, et väiksest avast läbides
Tunnuskõverate konstrueerimisel loetakse säritatava materjali valgustatus võrdeliseks võtteobjekti heledusega. Niisugune sõltuvus kehtib seda täpsemalt, mida rohkem on võimalik vältida valguse hajumist kaamera objektiivis ja fotomatejali valgustundlikus kihis. Õigeks tonaalsusedastuseks ei tohi negatiivmaterjali kasulik fotograafiline ulatus olla väiksem võtteobjekti heledusvahemikust. Säritus peab võttel olema selline, et fotomaterjali tumendid vastaksid tunnuskõvera kasutatavale lõigule. Goldbergi reegli kohaselt tagab võtteobjekti heleduste õige edastuse resultantgamma väärtus 1. praktikas kaldutakse sellest siiski kõrvale,s est kui y=1, võib fotokujutisel täheldada helendite detailide kadu, järelikult kontrastsuse vähendamist Objekt ja taust. Kuigi lähipildistamisel on pildistatav objekt pildistajale suhteliselt lähedal, ei määra pildistamiskaugus veel seda, kas tegemist on lähipildistamisega või mitte.
annaabi.ee 
