on väävelvesiniku lõhn. Meremudal on hinnatavad raviomadused, nende toime on pikaajalise kliinilise kasutuse jooksul kinnitust leidnud. Lasundi, mille ülemise ja alumise kihi vaheline piir on üleminekuline, lamam on peene- või keskmiseteraline liiv ning selle all on kohati üle 3 2 m paksune, moreenil lasuv viirsavikiht. Meremuda kuivaine orgaanilise aine sisaldus on ülemises tumehallis kihis suurem kui alumises helehallis kihis. Ravimuda Ravimuda ehk tervisemuda ehk peloid on veest ning pihustunud mineraal- ja orgaanilistest ainetest koosnev ühtlane plastiline ja "rasvane" püdel mass, mis on ladestunud veekogude põhjas, soodes (turbamuda) või tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel (fango). Ravimuda kogutatakse tavaliselt limaanide ja soolajärvede põhjast. Ta erineb tavalisest mudast nii välimuse kui ka keemilise koostise tõttu
Kas kirjanduslikus ümbertöötluses nende näidete põhjal kaotab müüt oma jõu või jääb see püsima? Libahundi müüt, August Kitzberg, “Libahunt” (1912) oma-võõra vastandus, vabadus hukkumise hinnaga vs. võõrvõimu ees lömitamine, erinevuse mittesallimine. Aino Kallas, “Hundimõrsja” (1928) libahundiks olemine kui naise võimalus enese leidmiseks ja –teostuseks, looduse tung, väljaspool ük norme. Helga Nõu “Hundi silmas” (1999) Naine tumehallis karakullkraega talvepalitus hoiab salli näo ees ja põikab viimaks sisse suurde kaubamajja. Keegi ei tee temast välja ega pane teda tähele, ei näegi teda vist. Ta küll ei hiili ega püüa end sihilikult varjata, aga halli varjuna mõjub ta siiski, sulab kokku oma ümbrusega. Kes ei tea, ei oska teda näha. Ta teab, et ei kuulu tegelikult siia käibemaksu maksvate pereemade sekka, aga tema jaoks ei ole ühiskonnas parajat lahtrit. Kuhu ta kuulub, või kellele
annaabi.ee 
