ümbritsev suur sagimine. Lavakujundus oli tagasihoidlik: esinejate taha seinale olid suunatud lillakas-roosakad tuled, mis tekitasid sellise maagilise vibe’i, lavale vaadates vasakul asetses laud koos süntesaatori ja muu elektroonikaga, paremale liikudes tuli vastu kitarr, siis basskitarr ja viimaks trummikomplekt. Keskel ees oli mikrofon Liisi jaoks, koos väikese elektroonikapuldiga. Esinejate stilistika oli lihtne-kõikidel olid seljas pigem tumedatoonilised viisakamat sorti riided, ei midagi erilist. Kogu see lihtsus muutis selle kontserdi mõnusalt nauditavaks, ei pidanud koguaeg jälgima, et mis nüüd laval toimub, vaid sai rahulikult, silmad kinni nautida. Kontsert oli kokku pandud Liisi Koiksoni uue albumi lauludest, kuid nende vahele olid lisatud ka veidi välismaiste artistide ja bändide, nt Janelle Monae ning Beady Belle’i, muusikast kavereid, kuna Koiksoni album ise koosneb ainult 7 laulust. Kontserdikava nägi välja selline: 1
Sageli kanti töötades vaid skentit või töötati alasti. Lapsed, vaatamata seisusele olid alati alasti. KANGAD Kõige sagedamini kasutatud rõivamaterjalideks olid linane ja villane, (vähem puuvillaseid), millest valmistatud kangad võisid varieeruda õhukestest ja pehmekoelistest kuni paksude ja teki taolisteni Linased kangad olid mõnikord erakordselt õhukesed Suurem osa riideesemeid oli lambavalget värvi. Üleriided olid tumedatoonilised- roostekarva või mullatoonides pruunid JALATSID Siseruumides käisid paljajalu kõik, väljas tegid seda vaid alamklasside esindajad. Nii mehed kui naised kandsid sandaale (osadel neist olid ninad ülespoole pööratud), mida sai jala külge kinnitada mitmel eri viisil. Sidumisrihmad võisid olla kaunistatud metalli ja tikanditega. Sõdurid, kütid ja töömehed kandsid sääremarjani ulatuvaid saapaid. Naised kandsid pikemana näimiseks paksu korktallaga jalatseid
annaabi.ee 
