Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg. Seetõttu vajavad silmad kohanemisaega, kui valgustingimused järsult muutuvad, näiteks valgest hämarasse või valgesse minekul. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Lõunapoolsetes maades elavad inimesed on tavaliselt tumedasilmsed. Neil moodustub organismis pigmenti rohkem ja see kaitseb silmi ereda päikesevalguse eest. Põhjamaade elanike silmad on päikesekiirguse suhtes tundlikumad, sest nende vikerkestades on pigmenti vähem. Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale silmaläätsele, mis oma kujult ja funktsioonilt sarnaneb luubiga. Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda paigal. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Ripslihase
näivad ühtviisi hallidena. Siit tuleneb ka ütlus ,,öösel on kõik kassid hallid". Et kepikesed on tundlikumad, siis näeme nõrgas valguses siiski aga must-valgelt". (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 74-75.) Huvitavad faktid: ,,Meeste silmad on naiste omadest umbes 0,5 mm suuremad. Vastsündinul moodustab silm umbes 1/400 keha massist, täiskasvanul aga 1/4000. Lõunapoolsetes maades elavad inimesed on tavaliselt tumedasilmsed. Neil moodustub organismis pigmenti rohkem ja see kaitseb silmi ereda päikesevalguse eest. Põhjamaade elanike silmad on päikesekiirguse suhtes tundlikumad, sest nende vikerkestades on pigmenti vähem". (Brian J. Ford, ,,Inimene",lk.20-21. ). ,,Peaaegu kõik lapsed sünnivad kaugelenägevatena, sest nende silmamunad on normaalsest lühemad. Koos lapse kasvamisega pikened ka silmamuna ja kaugelenägevus läheb üle normaalseks nägemiseks".(Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile
annaabi.ee 
