Tõu parandajateks kasutatakse ristamisi suffolkiga ja oksfordauga (www.eau.ee). Eesti tumeda pealisest pildi leiad, Pilt 1. alt. 2.2. Valgepealised lihalambad Eestis on laialt levinud ka eesti valgepealie kambatõug. Eesti valgepealine lamba tõug on varavalmiv, heade lihavormidega ja on hea lihalambatõug. Vill mida valgepealiselt saadakse on valge ja poolpeen. Vill on kvaliteetsem kui tumedapealistel. Nende kehamass ja villa toodang on aga väikseim, võrreldes tumedapealistega. Valgepealiste lammaste uted on kõrgema viljakusega (www.eau.ee). Lihajõudluse parandajaks on teksel, dorset ja dala ja soome maalammas. Pidi eesti valgepealisest lambast leiad Pilt 2. alt. 5 3. Liha kvaliteet Loomast tehakse kõigepealt lihekeha, ehk rümp, selleks tuleb loom tappa ja peab toimuma vere väljalaskmine, seejärel tuleb eemaldada siseorgamid. Loomast lihaks saamise
4. Kas suffolki lambatõug parandab eesti tumedapealisel lambatõul? a) parandab villa kvaliteeti b) tõstab uttede viljakust c) parandab lihavorme ja tõstab lihakehade kvaliteeti c) parandab lihavorme ja tõstab lihakehade kvaliteeti 5. Mis aastal tunnustati lambatõugudeks eesti tumedapealised ja eesti valgepealised lambad? a) 1878 b) 1926 c) 1958 d) 1992 c) 1958 6. Kas jõudluskontrolli andmete põhjal on viimastel aastatel eesti valgepealistel lammaste võrreldes eesti tumedapealistega suurem viljakus? a) jah b) ei a) jah 7. Kas zooloogilise klassifikatsiooni järgi peetakse islandi ja soome maalambaid? a) pika-kitsasaba lambatõugudeks b) põhja-lühisaba lambatõugudeks c) pika-rasvasaba lambatõugudeks b) põhja-lühisaba lambatõugudeks 8. Kas tekseli lambatõug parandab eesti valgepealisel lambatõul? a) tõstab uttede viljakust b) parandab lihavorme ja tõstab lihakehade kvaliteeti c) vähendab uttede sigimisprobleeme
annaabi.ee 
