võib ohvrile mõjuda sedavõrd, et öeldu lähebki täide. Võrreldes sõnalise keelega on mitteverbaalne keel universaal- Keele maagilise funktsiooni aluseks on tugev usk nõia võimes- sem: naeratuse tähendus on suhteliselt sarnane kultuurist sõl- se sõnade jõul mõjutada teise inimese elu ja saatust. Sellega on tumatult. Samas on kultuuridevahelisi erinevusi ka mittever- tihedalt seotud paljudes keeltes esinevad tabud. baalsetes signaalides. Näiteks kui bulgaarlane noogutab pead, Tabu põhineb arvamusel, et ühest või teisest asjast rääkides või- siis ei tähenda see sugugi nõusolekut, vaid hoopis äraütlemist. vad üleloomulikud jõud seda kuulda ja kõneleja vastu ära kasu- Kui Indias inimesed raputavad pead, siis ei tähenda see eitust või tada
käsitlust lihtsustavad”. Onomasioloogiline lähenemine Maailmavaateliselt põhineb klassikaline terminoloogiateooria loogi- lisest positivismist tuntud realismil ja objektivismil – eeldusel, et reaalne maailm eksisteerib sõltumata meie teadmistest tema kohta, et eksisteerib täpselt üks selline maailm ning et (oskus)keele ülesanne on seda maailma objektiivselt kirjeldada. Lisaks eeldusele, et objektiivne reaalsus eksisteerib keelest sõl- tumatult, eeldatakse ka, et seda on võimalik tajuda, sh ilma keele vahenduseta. Sellel põhineb mõistest lähtumise algne idee: mõisted on kõigepealt teada, seejärel nad defineeritakse ja alles kõige lõpuks varustatakse parimate võimalike terminitega, mis on teadlikult valitud ja standarditud nii sisu, funktsioonide kui ka kasutuse mõttes. Onomasioloogiline lähenemine on olnud valdav ka Eesti oskus- keeleõpetuses. „Terminoloogi huvitavad ennekõike eriala mõisted kui
annaabi.ee 
