tulnud keelekasutusse alles hiljuti ,,jõulude" sarnasuse põhjal. Näärikombestikku järgitakse siiski rohkem nääri- ehk vana-aastaõhtul 31. detsembril. Eesti rahvakalendris on nääripäeva tähtsus aasatte jooksul kasvanud, eriti viimase poole tuhande aasta jooksul. Hoolimata sellest, et tavad, uskumused ja toidud sarnanevad paljus jõuluõhtustega, on need oma päritolult kindlasti hilisemad. Näärikombed on terviklikuks kujunenud alles sel ajal, kui hakkas kaduma usk omaenda tulviku mõjutamise võimesse, aga säilis veel usk tuleviku äraarvamise võimalikusesse. Kombestikus on üsna palju ühist jõulupühadega (toidud, saunaskäimine, tõrjemaagia, kirkussesõit). Eriti oluliseks peetakse inimeste tulevase käekäigu ennustamist ning nn esimese päeva maagiat (põhimõttel ,,kuidas täna, nii kogu aasta"). Näiteks saunaskäimise puhul öeldi, et tuleb vana aasta mustus maha pesta, sama soovitus kehtis põrandapühkimise kohta
pikaajaliselt keskenduma ja tegelema ühe asjaga. Sellistel lastel on õppimine raskem. Nendega peaksid vanemad eriti kannatlikud olema. Samuti valmistavad nad palju muret õpetajatele. Erinevates erialakirjandustes kirjeldatakse aktiivsus ja tähelepanu häiret (edaspidi ATH) mitme erineva nimetuse all. Näiteks hüperkineetiline sündroom, minimaalne ajuhäire, üliaktiivsus jne. Häiritud käitumisega lapsed elavad meie seas, nad on meie nüüdisaegse ühiskonna osa ning meie tulviku lahutamatu osa. Me ei saa väita, et "raskete" laste õpetamine ja nendega suhtlemise võib üles ehitada samal skeemil, sama meetoditega ja lähenemisviisidega, mida kasutatakse töös tavaliste lastega. 3 TOIMETULEKU STRATEEGIAD Paljud vanemad rõõmustavad, et nende laps on aktiivne, tunneb kõigi vastu huvi ja jõuab kõikjale. Õpetajatel on aga hirmuhigi otsaees, kui klassis on kas ainult üks sellise käitumisega laps
annaabi.ee 
