Näiteks poolkõrbelistes Vahemere- äärsetes piirkondades, kus algsed metsamassiivid on hävitatud, sõltub põldude tootlikkus suuresti kunstlikust niisutamisest, muldadel on oht kõrbestuda ning soolduda. Metsamassiivid toimivad omamoodi käsnana, andes vihmaperioodil maha sadanud vee järk- järguliselt välja, samuti kaitsevad nad tugevate tuulte eest, hoides ära mulla tuuleerosiooni põldudel. Reguleerides sademete vee äravoolu, vähendavad metsamassiivid ka tulvavetest põhjustatud muldade ärakannet. Kaasaegne põllumajandus on suunatud valdavalt kasumimarginaali säilitamisele halvenevates keskkonnatingimustes, mis päädib tootmise suletud allakäiguringiga. Kui muldade viljakus hakkab mõne ökosüsteemi teenuse lakkamise tõttu langema, kasvatatavad kultuurtaimed jäävad väetiks, haigustele vastuvõtlikuks ning annavad vähem saaki, siis valdavalt nähakse probleemi lahendusena suuremal hulgal taimekaitsemürkide ning mineraalväetiste kasutamist
Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Õõtsiksood kujunevad õõtsuva kamarana veekogule. Toitumuselt võivad õõtsiksood olla mitmesugused, enamasti siiski rohke kuni kesktoitelised. Luhasood paiknevad jõgede üleujutusaladel, harvemini suurte järvede ääres, ning toituvad tulvavetest, olles seega rohketoitelised. Allikasood on enamjaolt väikesed, sest paiknevad surveliste põhjavete avamusaladega nõlvade jalamil või veekogude kaldail. Nende toitumus oleneb põhjavete karedusest. Nõosood on kõige tavalisemad madalsood. Jagunevad lubjarikasteks ja lubjavaesteks nõosoodeks. Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole. Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Raba on soo
annaabi.ee 
