NASAle kuuluva orbitaalse röntgenobservatooriumiga Chandra. Prestwich tunnistab, et ka avastajad ise ei osanud nii massiivse musta augu leidmist oodata Enneolematult väike must auk NASA teadlased on avastanud kõige väiksema musta augu, mida eales nähtud. Loomulikult ei saa musta auku otseselt näha, sest suure ainetiheduse tõttu on tema raskusväli nii tugev, et isegi mitte valgus ei pääse temast lahti. Aga augu lähedal ülikuumaks köetud gaasist tulvavate röntgenkiirte järgi on teadlased välja arvutanud, et lõunataevas Altari tähtkujus asuv must auk J1650 on massilt väiksem kui neli Päikest. Eelmine väiksusrekordi hoidja oli 6,3 Päikese-massiline. NASA astronoom Nikolai Shaposhnikov ütles, et väiksusest hoolimata on J1650 nii tugev küll, et sinna lähedale sattunud inimene pikema jututa spagettiks venitada. Albert Einsteini koostatud võrrandite järgi peaks sellise massiga must auk olema läbimõõdult vaid 25 kilomeetri ringis
vaadete hilisemat evolutsiooni silmas pidades samastada Hadest ideedevaldkonnaga. Niisiis on hinges sünni-eelne teadmine ideedest, mis aga sünni momendil “ununeb”. Sünd tähendab antud juhul surematu hinge ühinemist kehaga. Kehaga koos omandab hing ka meeleorganid. “Unustust”, millest siin kõneldakse, võiks seetõttu interpreteerida selliselt, et sünni-eelne ideede-teadmine mattub kehastumise järel hinge tulvavate meelemuljete alla – kuid ei kao. See on hinges kadumatult olemas, kuigi mitte selgelt teadvustatud. Sellisena on see “teadmine” sarnane unustatud teadmisele, mis on ka justnagu midagi vahepealset teadmise ja teadmatuse vahel. Kuna nägemisorganid, nagu muudki meeleorganid, omandab hing alles kehastumisega, siis “nägi” hing Hadeses mittemeelelise tunnetusvõimega ehk mõistusega. Mõistustunnetus on seega prioriteetne meelelise tunnetusega võrreldes
annaabi.ee 
