Kõrge kevadise veeseisuga aastad on olnud 1922, 1931, 1940, 1951, 1953, 1956, 1958, 1968, 1974, 1978, 1999 ja 2002.a. Veeseis taastub tavaliselt mai lõpul või juuni algul ja algab suvine madalveeperiood, mis kestab tavaliselt 3 kuud. Kuna jõed toituvad sel perioodil eelkõige põhjaveest ja sademetest, sõltub veeseis sama perioodi sademetehulgast. Viimaseist tingituna võib olla madalveeperiood 2-3 korral katkestatud lühiajaliste tulvadega. Viimased suuremad suvised üleujutused olid 1978. a. juulis ja 1997 a. ja 1998 a. suvel. Sügisene tulvade periood algab tavaliselt septembris. Selle perioodi veeseisud on enamasti madalamad kui kevadisel suurveeperioodil. Talvel tekib jõgedel jääkate tavaliselt detsembri teisel dekaadil. Soomaa rahvuspargi uhkuseks ja vaatamisväärsuseks on rabad. Kaitseala väärib kindlalt oma nime, sest üle 80 protsendi selle pindalast on rabade, siirdesoode, madalsoode, soostunud
Mida suurem valgla, seda kestvam suurvesi. Eesti jõed on väikesed ja reljeef tasane. Suvine madalvesi - algab - juunis, läänerannikul ja saartel – mais, Emajões Võrtsjärve tasandava toime tõttu alles juulis-augustis. Kestab septembri-oktoobrini. Võib katkestada sademetega. Eesti suvised minimaalsed äravoolumoodulid: alates 0,3 l/s* km2(läänerannikul) kuni 2,6 (Kagu-Eestis) l/s* km2. Talvine madalvesi - algab – detsembris, kestab märtsini. Võib katkestada suladest põhjustatud tulvadega. Eesti talvised minimaalsedä ravoolu M 2-4 l/s *km2. Mõned jõed võivad kuivaks jääda või läbi külmuda. Külmavad kinni soojõed F< 40 km2. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus Põhja-Eestis. Kõikjal, kus maapõues leidub kergesti lahustuvaid kivimeid – soola, kipsi, marmorit, lubja- või dolokibe – mõjutab neid
annaabi.ee 
