Nimelt on ravimite lahjendused nii suured, et neist pole mingitki kasu. Teaduslikult on samuti tõestatud, et inimesi ravib pigem nende enda uskumus ravimisse, kui ravimi koostis. Suurbritannias on olnud suurel hulgal juhtumeid, kus malaaria leviku piirkondadesse reisivad inimesed eelistavad üldtuntud meditsiinilistele ravimitele homoöpaatilisi vahendeid. Tagasi on aga ikkagi tuldud koos haigusega. Seda saaks vältida, kui homoöpaadid soovitaksid ennekõike harilikke ravimeid, ent tuluteenimise iha tõttu sisse astunud kliendile seda isegi ei mainita. Sedavõrd suure lahjendusega kui ... pole imestada, et ,,meetod" ei toimi. See aga panebki kahtlema homoöpaatides ning nende ravimeetodites. 6 HOMOÖPAATIA TALLINNAS Homoöpaatia võimalused Eestis ja eriti Tallinnas ei ole eriti laiad. Kogu Eestis kokku 5 ning neist 3 Tallinnas. Kahjuks ei õnnestunud mul täpseid hinnakirju üheltki ettevõttelt hankida.
Üksikisiku tasandil dividenditulu ei maksustata, küll aga maksustatakse ettevõtte dividendidena väljamakstud kasumiosa. Kui siisani oli selleks maksumääraks 26% ehk 26/74, siis aastal 2005 on vastav maksumäär 24%, 2006. aastal 22% ning alates 2007. Aastast maksustatakse dividendi väljamakseid 20% ulatuses. MM - dividendide tähtsusetuse teooria Miller ja Modiglian tõestasid 1961. a. matemaatiliselt, et ettevõtte aktsia hind määratakse ära peamiselt tema varade tuluteenimise võime või investeerimispoliitikaga ja see, kas maksta dividende välja või mitte või saadud kasum hoopis reinvesteerida, on aktsia väärtuse ning ka omakapitali hinna suhtes vähetähtis asjaolu. Miller-Modigliani seisukoha järgi -- dividendid on olulised, kuid dividendipoliitka on ebaoluline. Dividendipoliitika on ebaoluline eeldusel, et: · investori investeerimis- ja finantseerimisotsused järgmiseks aastaks on nagunii tehtud (dividendide väljamaksmine meid ei môjuta);
identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Infot toodab majandusarvestus tarbijatele kahel eesmärgil: a) otsuste tegemiseks ettevõttes või b) aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Infotarbijad võivad olla väga erinevad ja seetõttu on ka vajadused erinevad: • Omanikud vajavad infot vara kasutamise ja oma osaluse tuluteenimise kohta. • Juhtkond vajab infot tegevuse kavandamiseks ja tulemuste hindamiseks. • Töövõtjad on huvitatud infost töötasustamise kohta, vajadus hinnata ettevõtte võimet maksta palka ning sotsiaalmaksu, samuti ka muid soodustusi ja hüvesid. • Laenuandjaid huvitab info ettevõtte maksevõime kohta, mis aitaks otsustada kas ettevõtte suudab võetud laenukoormat kanda ja tagastada õigeaegselt.