kirsaskirved. Kasutati ka nugasisd milleta hakkama ei saadud. Nagu tänapäevalgi kasutame me igapäevaselt nugasid ning ega sel ajal selle kohapealt teistmoodi polnud. Neid kasutati erinevateks protsetuurideks. Kasutusel oli isegi habemenoad, kuna ka selle aja mees hoolitses oma väljanägemise eest. Tarand kalmetest on leitud ka vedrukääre, mis tähendab, et sel ajal kasutati ka lambakääre. Kasutati ovaalseidtuluskive millega tegti inimesele surm vajalikku tuld. Selliseid tuluskive kasutati üle1000 aasta. Eesti aladelt on taoliseid esemeid leitud umbes 100 tükki. RAHUTU AEG 2. sajandi alguses kui Rooma riik oma valdusi hakkas jupp-juppilt kaotama, hakkas ka suur rahvaste rändamine. See osutus täpsemalt massiliseks naaberhõimude sisse rändeks, kuna 6.oktoober 2011
Domineeriv oli põletusmatmine. Suurem osa leide pärinevad kivikalmetest. Mõnevõrra on esemeid ka asulakohtadelt, samuti tuntakse rooma rauaajast peamiselt ehetest, harvem müntidest, relvadest või tööriistadest koosnevaid peitleide. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud rauast õõs- ja silmaga kirveid, erinevaid raudnuge, sirpe ja vikateid, raudnaaskleid, pintsette, kääre ja õmblusnõelu, kolm luust, sarvest ja rauast kammi, ovaalseid tuluskive, värtnaketru jms. Relvi on leitud väga vähe, vaid mõni odaots, neli mõõka või selle katket ja üksikuid kilbiosi. Keskmine rauaaeg Keskmine rauaaeg hõlmab kahte perioodi: rahvasterännuaeg (450-700 AD) ja eelviikingiaeg (700-850 AD). Kasutusele võeti uus kivikalmetüüp -- nn. kivivarekalmed, millel erinevalt varasematest tarandkalmetest puudub kindel sisekonstruktsioon. Enamasti on neisse maetud põletatult, kuid on leitud ka laibamatuseid
annaabi.ee 
