riigi võimu all. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia. Habsburgid jõudsid kõige kaalukamate saksa feodaalperekondade sekka 14. sajandi esimesel poolel ning järgnevatel sajanditel said Euroopa ühe tugevaima maa valitsejateks. See edukäik oli tingitud peamiselt kaugelenägelikust dünastilisest poliitikast ja tulusatest abieludest. Strateegilised abielupartiid andsid nende võimusesse maad kaugel väljaspool kodust Austriat ja Steiermarki, nagu Tirool, Flandria, Madalmaad, Tsehhimaa, Ungari ning Hispaania kroonimaad nii Euroopas kui ka Lõuna-Ameerikas. Habsburgide abielupoliitikat võeti hiljem kokku motona: "Pidagu teised sõdu, sina, õnnelik Austria, pea pulmi!". Habsburgid valitsesid riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918. aasta novembris. Pärast Saksa Rahvuse Püha
Iseseivaks sai Austria Babenbergide 3 dünastia valitsejate all 10. sajandil. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia. Habsburgid jõudsid kõige kaalukamate saksa feodaalperekondade sekka 14. sajandi esimesel poolel ning järgnevatel sajanditel said Euroopa ühe tugevaima maa valitsejateks. See edukäik oli tingitud peamiselt kaugelenägelikust dünastilisest poliitikast ja tulusatest abieludest. Strateegilised abielupartiid andsid nende võimusesse maad kaugel väljaspool kodust Austriat ja Steiermarki, nagu Tirool, Flandria, Madalmaad, Tsehhimaa, Ungari ning Hispaania kroonimaad nii Euroopas kui ka Lõuna-Ameerikas. Habsburgide abielupoliitikat võeti hiljem kokku motona: "Pidagu teised sõdu, sina, õnnelik Austria, pea pulmi!". [1. ] Habsburgid valitsesid riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918. aasta novembris.
ressursside paigutamisega toime nii, nagu ühiskonna seisukohalt oleks vaja. Teiseks riigi sekkumise põhjuseks võib pidada turukonkurentsi karmust. Näiteks võiksid toidukauplused püüda iga hinna eest ära müüa vanaks läinud kaupa. Järelikult peab riik kehtestama kontrolli kaubanduse üle, et ärimeeste kasumijaht ei kahjustaks ostjate tervist. Seega turumajanduse puudusteks on (st turutõrked): vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma vähem tulusatest, kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest; turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust. Seetõttu riik reguleeribki turgu õigusaktide ja määrustega, maksu-ja hinnapoliitika abil, keelustab monopoli, annab rahalisi toetusi (subsiidiume), kasutatakse väliskaubanduse tõkkeid, kaitsetolle. Riik sekkub näiteks hariduse, meditsiini, trantspordi valdkonda. TOOTMISTEGURID Kõikide majanduslike ressursside kogumit, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks,
ülekandmiseks Juhtimisalane kokkusobivus sarnased administratiivsed või tegutsemisprobleemid Mitteseotud diversifitseerimine Suundumine kuhu vaid, eesmärgiks kasum. Atraktiivne tegevusharu Madalad sisenemiskulud Soodus ost Head kasumiväljavaated Napib vahendeid investeerimiseks Finantsraskustes ettevõtted Mitteseotus diversifitseerimise eelised: Finantsriski hajutamine Finantsressursse saab jagada tegevusharude vahel vähem tulusatest tulusamatesse Eri tegevusharude kõikumised tasakaalustavad teineteist Ettevõtete ühinemised ja omandamised Viiakse läbi ettevõtte kasvu kiirendamiseks. 51 Omandamine ei teki uut ettevõtet Ühinemine tekkib uus ettevõte Oluline märksõna - organisatsioonikultuur Ühinemine aktsionäridele täiendava väärtuse loomine: Suurem turuosa Mastaabiefekt e
annaabi.ee 
