Keskseteks linnas on sotsiaalsed probleemid, linnaplaneerimine ja ühiskondlikud liikumised. Kritiseeritud ühiskonna liiga strukturaalse käsitlemise tõttu. 1F. Linnade renoveerimine ja gentrifikatsioon (lk 139-144) Kasvav tähtsus on maal kui kapitalil, mis omab nüüd vahetusväärtust. Selleks, et tõsta linnaosa majanduslikku väärtust, on näiteks võimalik intensiivistada maakasutust ja/või asendada maade senine kasutusviis mõne majanduslikult tulusamaga. Muutused postsotsialistliku linna maakasutuses on seotud riigi, kohaliku omavalitsuse ja reasektori arendajate muutuva positsiooniga linnas. Mida liberaalsema majandusega riik on, seda vähem on riigil huvi sekkuda maakasutuse arendamisse. Traditsiooniliselt kasutatakse gentrifikatsioonis (piirkonna taastamistsükkel) olemasolevaid elumaju ja muid ehitisi. Gentrifikatsiooniprotsess algab, kui mõned boheemlastest kuntsnikud ja väljapaistvad
Linnade renoveerimine ja gentrifikatsioon (lk 139-144) Linnade arengus võib viimase aastakümne jooksul märgata selgeid muutusi maahinna väärtuses ning riigi, omavalitsuse ja erasektori vahelistes suhetes. Kasvav tähtsus on maal kui kapitalil, mis omab nüüd vahetusväärtust. Selleks, et tõsta linnaosa majanduslikku väärtust, on näiteks võimalik intensiivistada maakasutust ja/või asendada maade senine kasutusviis mõne majanduslikult tulusamaga. Näiteks võib asendada maa tööstusliku kasutamise kultuuritegevusel baseeruvate tootmisviisidega või kontorite piirkonna loomisega. Samuti võib füüsilise ja sotsiaalse uuendamise abil muuta madala asutuse ja väikse sissetulekuga inimeste elupiirkonna tiheda asutusega suurema sissetulekuga elanikkonnagrupi asualaks. Tähtis on maarentimise kontseptsioon, olemasolev maarent tuleb tõsta võimalikult kõrgeks. Linnamaa väärtuse suhtes esineb 2 erinevat seisukohta
annaabi.ee 
