Paraku ei mõtle paljud ümbrikupalga saajad isegi sellele, millist otsest kahju nemad kannavad. Deklareerimata palgalt ei saa töötaja töövõimetus-, koondamis- ega vanemahüvitist, puhkusetasu ning töötuskindlustushüvitist, samuti väheneb olulisel määral tulevikus saadav pension. Ümbrikus makstud töötasu ei kajastu kuidagi pensioni suuruses, mis arvutatakse elu jooksul teenitud palgast. Ümbrikupalgaga ei kingi tööandaja töötajale tulumaksuosa, mille muidu peaks riigile maksma. Ümbrikupalgast võidab seega enamasti vaid tööandja, mitte töötaja. Samuti ei ole ümbrikupalga saajatel võimalik võtta laenu, sest palga saamist ei kajastata kuskil ning kui üle kantakse ainult miinimimpalk, siis sellest pangale ei piisa, et laenu anda. Kui näiteks ehitaja Mati saab 640 eurost ametlikku netopalka, ehitaja Kalle arvele laekub aga igal kuul 320 eurot ametlikku töötasu, millele antakse lisaks 320 eurot ümbrikus, on mõlema
lubadusest. Niipalju siis solidaarsusest.» Aasa sõnul on enamik kärbetest lihtsalt majanduslangusest tulenevaid tulude vähenemisi konstateerivad, kusjuures augud kaetakse paljuski mitte kulude vähendamisega, vaid raha ühest taskust teise tõstmisega, eelarveaukude lappimisega kohalike omavalitsuste arvelt. «Selle ilmekaks näiteks on kohalike omavalitsuste eelarvetesse kantava tulumaksuosa vähendamine, mille tulemusena jääb linnadel ja valdadel saamata kokku 675 miljonit krooni,» nentis Aas Raepressi vahendusel. «Samas ei aita see riigi kulusid kokku hoida.» «Arusaamatu on ka riigi soov piirata kohalike omavalitsuste võimalusi laenu võtta, olles ise just vastupidi otsustanud minna laenamise teed,» ütles Aas. «Tallinnal on hea meel, et riigi valitsus on soodsatel tingimustel
annaabi.ee 
