hulga inimeste südameid." Teda eristab teistest eesti räpparitest tema pikkus (2m 10cm) ning ta signature välimus - pruun kaabu. Kontsertidel pole Reketil taustaks suurt bändi või taustalauljaid, vaid tema usaldusväärne DJ Lauri Täht, kellega ta on koos töötanud juba peaaegu 10 aastat. Olen ka varem Reketi kontsertidel käinud, kuid see kontsert Telliskivi Rohelises saalis erines eelmistest esitustest. Lava oli kaunistatud palmilehtede, troopiliste taimede ja väikeste tulukestega, mis tekitasid üheskoos mõnusa suvise õhkkonna. Ka muusika hea helikvaliteet ja kevadiste värvidega valgusshow tegid kontserdi nautimise veelgi meeldivamaks. Sel õhtul esitas Reket oma populaarsemaid laule näiteks albumilt "Tuule tee" lood "Teine", "Võit" ja "11:11" ning oma hiljutiselt albumilt "Super ei" lood "Gasell" ja "Köievedu". Jäin selle kontserdiga väga rahule, see tekitas palju positiivseid emotsioone ning see kontsert jääb mulle kindlasti pikaks ajaks meelde
keskpaigani. Peenardel õitsevad tuhanded tulbid, nartsissid, hüatsindid. Paviljonides on igal aastal uus kujundus ja uutel teemadel lillekompositsioonid. Kanalid Maalilisemaid on Kanalitering (Grachtgordel), mis ümbritseb kogu vanalinna ja algab kuningalossi tagant. Kanaleid ühendavad sajad sillad. Õhtu saabudes on kanalite ääres eriti romantiline jalutada, ka peegeldub valgus kanalivees ning paljud sillad on aastaringselt ääristatud tulukestega. Samuti on huvilistele avatud mõned kanaliäärsed villad, kus saab jälgida 17.sajandi hollandi jõukate elustiili. Amsterdami kutsutakse hellitavalt Põhjamaade Veneetsiaks. Puukingad Puukingad on Madalmaade rahvuslikud jalanõud. Traditsiooniliselt valmistatakse puukingi kas paplist või pajust. Kingad lõigatakse välja värskelt maha raiutud puust, neile antakse kuju ning seejärel jäetakse kuivama ja kõvastuma . Vana traditsiooni auks peetakse iga aasta jõuludel "Klompenrace"
takerdudes selles kihavas santide pesas nagu inglise kapteni laev krabide parves. Ta mõtles juba tagasi pöörduda, aga oli liiga hilja. Kogu see leegion oli tema taha koondunud ja kolm kerjust pidasid teda kinni. Ta jätkas oma teed selle peale-vajuva laine, hirmu ja meelesegaduse sunnil, mille tõttu kõik tundus koleda unenäona. Lõpuks jõudis ta tänava lõppu, kus talle avanes määratu suur plats tuhandete vilkuvate tulukestega ebamäärases ööudus. Gringoire tormas sinna, lootes kiire jooksuga vabaneda kolmest külgeklammerdunud tondi-kujust. «Onde vas, hombre?» 1 kisas halvatu, viskas kargud kus seda ja teist ja tormas talle järele nii ehtsate jalgadega, kui seda Pariisi tänavasillutised kunagi on näinud. Nüüd tõusis ka jalutu äkki oma jalgadele, vajutas GringoireMle oma raske raudmolli pähe ning ka pime vahtis talle oma põlevate silmadega otse näkku. «Kus ma olen?» küsis poeet ehmunult.
annaabi.ee 
