Jaotuse õiglust on käsitletud majandusteaduses mitmeti. Üldiselt on jaotus siis õiglane, kui kõik saavad võrdse osa toodetud hüvistest. Teised on arvamusel, et inimestele tuleb garanteerijad minimaalne vajalik tulutase ning ülejäänu tuleb jaotada juba teistel alustel. On ka arvamusi, et teatud osa hüvistest tuleks jaotada inimeste vahel võrdselt, samal ajal aga teine osa hüvistest võib olla jaotatud mittevõrdselt. Alternatiivne lähenemine tulujaotusele põhineb aga arusaamal, et ühiskonnas peab olema tagatud teatud printsiipidest, nagu omandiõiguse kaitse ja diskrimineerimise puudumine, kinnipidamine. Selle lähenemisviisi korral on põhitähelepanu pööratud võrdsete võimaluste loomisele, mitte aga tulu võrdsele jaotusele. Paljud majandusteadlased käsitlevad õiglust ja efektiivsust lahus, pidades õiglust normatiivseks seisukohavõtuks ja efektiivsust positivistlikuks seisukohavõtuks. Sellise arusaama aluseks on
vallandatakse osa töölisi, alanevad tooraine hinnad, konkurentsivõimetute ettevõtete pankrotistumine, peale tsükli põhja läbimist algab tõusufaas, kus kõik kirjeldatud protsessid toimuvad vastupidises suunas. 11.6. Olulisimad ressursid, mis mõjutavad riigi majandustkasvu Loodusressursid Inimressursid Kapital tehnoloogia 11.7. Majanduse kasvutempo ja tulujaotuse seotus Riigi võimalused tulude ümberjaotamiseks Sellise ümberjaotamise vajalikkus Majanduskasvu mõju tulujaotusele oleneb ka sellest, missuguste vahenditega on kasv saavutatud, millised majandussektorid said prioriteedi, millised institutsioonilised ümberkorraldused on läbi viidud jne. Tulujaotus muutub ebavõrdsemaks riigi tootmisstruktuuri muutudes. Mida madalam on riigi tulutase, seda ebavõrdsem kaldub olema 33 tulujaotus. Esineb kaks põhimõtteliselt erinevat rikkuse ümberjaotamise võimalust:
annaabi.ee 
