Austrias 33,4% ja Iirimaal 42,9% (keskmine 38,6%). Kõige vähem erines riigiti IV detsiili tulu osatähtsus (keskmine 22,8%), mis kõikus 22,4% ja 23,1% vahel. 136 Siirdemaades oli tulujaotus riigiti ebaühtlasem kui arenenud maades, kuid grupi keskmisena enam-vähem samal tasemel (Gini koefitsiendi väärtus 29,0). Vaatlusalustest riikidest oli ühtlaseim tulujaotus Slovaki Vabariigis (19,5) ja konkurentsitult kõige ebaühtlasema tulujaotusega riik oli Eesti (39,5). Vaeseima viiendiku tulu osatähtsus oli kõrgeim Slovaki Vabariigis (11,5%) ja madalaim Eestis (6,6%). Rikkaima viiendiku tuluosa kaal oli täpselt vastupidine: väikseim Slovakkias (31,4%) ja suurim Eestis (46,3%). Slovakkia ja Eesti olidki äärmuslikud näited kogu valimis. Siirderiikide keskmisena oli madalaima grupi tuluosa pisut suurem (8,4%) ja kõrgeima grupi osa pisut väiksem (37,4%) kui arenenumates riikides.
varimajanduse osa majanduses 5. Lorenzi kõver iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt. Horisontaalteljel tulusaajate hulk kumulatiivselt, vertikaalteljel kui suure osa tulust saab antud elanike grupp. Gini koefitsient baseerub Lorenzi kõveral. Väärtuseks on geomeetriliselt ebavõrduses piirkonna suhe kogu võrdsuse joone alla jäävasse alasse. Väärtuse varieeruvad 0-1ni. väärtused 0,5-0,7 väga ebavõrdse tulude jaotusega riigis. 0,2-0,35 kõige ühtlasema tulujaotusega riikides. Arengumaade majandusele iseloomulik sissetulekute jaotumise suur ebaühtlus elanikkonna erinevate gruppide lõikes. Selle väljenduseks on ka need näitajad. Arenenud riike iseloomustab Lorenzi kõvera puhul astmeline tõus madalamalt tulutasemelt kõrgemale. 6. Absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina
annaabi.ee 
