Milliseid tagajärgi sellest prognoosida saab on pisut vara veel ennustada. On väidetud, et GM-taimed annavad suuremat saaki ega ka vaja keemilisi taimekaitsevahendeid. Tegelikult on vastupidi: ulatuslik kogemus on näidanud, et GM-taimed ei ole viljakamad ega ka tulukamad kui tavalised. USA põllumajandusministeeriumi analüüs näitab, et GM-taimese kasvatamine osutub pigem vähem tuluandvaks, kui seda on tavalised põllukultuurid. Toidumaterjali geenidega manipuleerides saab varem või hiljem inimgruppide tervist ja meelsust mõjutada. garanteeritud peavad olema ka nende maaasukate inimlikud õigused, kes ei soovi GMO-dega kokku puutuda. GMO propageerijatel ei tohi tekkida õigust sundida mittesoovijaid nende kultuure teadlikult või siis ka teadmata tarbima. Peale selle, et GMO ohutust pole põhjalikult uuritud, on ka teadmised selle kohta väga puudulikud
järgi Lambakasvatus Eestis aastal 2010 jagunes karja suuruse järgi füüsiliste isikutel suhteliselt võrdselt. Kõige vähem oli füüsilistel isikutel karju suuremaid kui sada lammast. Juriidiliste isikutel vastupidi (Tabel 1.). Eestis olid lambad 2010 aastal suurema osakaaluga suurusega 50-99 ja >=100 pealistes karjades. See on kindlasti ka tingitud sellest, et juriidiline isik ei soovi majandada väikesema lambakarjaga, kuna see osutub tõenäoliselt rahaliselt kulukamaks ja vähem tuluandvaks. Füüsilistel isikutel jagunevad lambad 1-99 peaga kokku sama palju kui >=100 peaga karjadesse (Tabel 1.). (PMS008 2010) Tabel 1. Lambakasvatus Eestis 2010 aastal õigusliku vormi ja suurusklassi järg, tk Lambakarja >=10 suurus, tk 1-2 3-9 10-19 20-29 30-49 50-99 0 Majapidamiste arv Kokku 172 497 454 253 223 180 171
annaabi.ee 
