majandussektorites, elada teatud linnades jmt. Venekeelsete tulnukate suur arv, väga kiire saabumine ja tavaõiguslikud privileegid tekitasid tõsise integratsioonihäire, mida aitas veidi leevendada ainult põlisrahvastiku kõrgem haridus- ja kultuuritase, vähemalt algul, sest pikapeale see erinevus vähenes. Nõukogude okupatsiooni aegseid rahvastikuprotsesse Eestis pole lihtsalt võimalik õieti mõista, eristamata põlis- ja tulnukrahvastikku. Eesti taasiseseisvumise järel tulnukrahvastiku tavaõiguslikud privileegid kadusid, nende (selleks ajaks küll tublisti nõrgenenud, kuid mingil määral ikka veel säilinud) kultuuriline mahajäämus, veel enam aga rahvastikuprotsesside erineva kulgemise tagajärjed asetasid nad endise privilegeeritud seisundi asemel hoopis halvemasse olukorda kui põlisrahvastikul. Loomulikult kutsus see esile rahulolematuse ja jutud venekeelse rahvastiku diskrimineerimisest
Kohila pakub uutele Tallinnast-lahkujatele tööstusparki. Omapärane on Vasalemma paekarjääridega, kus rakendatakse kuigivõrd vange. Aegviidu (950 elanikku) korraldab ümbruskonna metsade majandamist ja on tallinlaste puhkekoht, eriti talvel. Tallinnaga on väga seotud ka Tapa. Nõukogude ajal oli sel linnal kolm ülesannet: majutada Tallinna tööjõudu, Vene lennuväge ja korraldada raudteeliiklust Tallinna lähistel. Siingi elas palju tulnukrahvastikku. Suur osa sellest on lahkunud ja linna elanike arv (6800) märksa vähenenud. Ka raudtee ei paku enam nii palju töökohti nagu varem. Tapagi muutub Tallinna magalaks. Rapla (5700 elanikku) on praegu isegi omaette maakonnalinn rea niisugusele iseloomulike väikeettevõtetega (piimatööstus, Sadolini värvivabrik), kuigi ka siit käiakse palju Tallinnas tööl. Tallinna linnastusse kuulub ka juba Lääne-Virumaal asuv suvitusalev Võsu, mille klientidest valdava osa
annaabi.ee 
