Põlistumishäired tekivad kindlasti, kui tulnukad haaravad asukohamaal võimu ning seda kasutades loovad endale ja oma rahvuskaaslastele mitmesuguseid privileege. Põlistumine tähendaks seljuhul neist privileegidest ilmajäämist ja valdav enamik inimesi hoidub sellest, isegi põlvkondade kaupa. Mingisugune kultuuride segunemine, vastastikune rikastumine muidugi toimub ja sel alusel ka integreerumine, kuid üliaeglaselt. Niisugusel maal kujuneb kaks rahvastikku, põlis- ja tulnukrahvastik, mille vahekord on tavaliselt konfliktne. Ka rahvastikuprotsessid kulgevad kummaski rahvastikus erineval viisil ja keskmistatud või summaarsed andmed mõlema rahvastiku kohta kokku on tegelikust tõest üsna kaugel. Põhja-Ameerikas ja Austraalias hävitasid Euroopa tulnukad suurema osa põlisrahvastikust ja viimase jäänused peavad nüüd integreeruma hoopis tulnukrahvastiku koosseisu. Mitmel Ladina-Ameerika maal põlisrahvastikku küll ei hävitatud, kuid suruti ühiskonna
positsioone. Regioon on metsarikas, kuid metsatööstust on vähe, puitu varutakse peamiselt Lääne-Virumaa metsatööstuse tarbeks. Ida-Virumaa tööstuse nõrgaks kohaks on veel masinaehitus, peale Narva ja Jõhvi seda mujal peaaegu polegi ja neiski linnades pole masinaehitus kuigi tugev. Ida-Virumaa tööstusharud on võrdlemisi suured saastajad ja seal on kujunenud üsna rängad keskkonnakaitseprobleemid. Seal elab peamiselt tulnukrahvastik, mis majandusprobleemide lahendamist ainult raskendab. Ka oli enamik ettevõtteid tehniliselt vananenud ja kulunud, neid ähvardas pankrot ja mitmed läksidki pankrotti. Ent väliskapitali abiga on võrdlemisi hästi uuendatud Kunda tsemenditööstus, Narva Kreenholm, Nitrofert ja paljud muud väiksemad ettevõtted. Samuti on siin ka küllalt hea ettevalmistusega tööjõudu, napib küll noori tippspetsialiste