Rooma kirjanduse sünd Rooma kirjanduse sünniaastaks peetakse 240 eKr, kui pärast võitu I Puunia sõjas esitati Rooma mängudel (Ludi Romani) esimest korda näitemäng, ilmselt tragöödia, mille autoriks oli Livius Andronicus. Livius Andronicus (u 290 – pärast 207 eKr) oli just üks neist Lõuna-Itaalia kreeka päritolu tulnukaist Roomas. Tema kirjandusliku karjääri täpsem kronoloogia pärast 240. a etendunud näitemängu pole teada, kuid igal juhul rikastas ta ladinakeelset kirjandust aastate jooksul nii kreeka tragöödiate ja komöödiate arvukate muganduste kui ka Homerose Odüsseia tõlkega. Gnaeus Naevius (280/260-204/ 1 eKr) oli rooma algaaegade teine suurkuju. Temagi purines lõuna poolt, kultuuride ristteelt Kampaaniast. Millal pöördusid Livius Andronicus ja Naevius eepika poole, pole teada.
Rahvastiku üldarv Eestis kasvas aga päris kiiresti. Põhjus oli uue tulnukrahvastiku tekkimine. Eestisse saabus 50 nõukogude aasta jooksul kokku üle 2 miljoni inimese. Põlisrahvastiku õnneks enamik tulnukaid ei jäänud siia püsima, vaid lahkus varsti. Harilikult saabus aasta jooksul 15-20 000 inimest, lahkus üle 10 000. Suurtel sisserännuaastatel olid need arvud hulga suuremad. 1956-1991 saabus Eestisse 1,4 miljonit inimest, jäi ainult 200 000. Püsima jäänud tulnukaist moodustus arvukas tulnukrahvastik. See kasvas kiiresti ka loomuliku iibe arvelt. Tuldi Venemaalt ja mujalt NSV Liidust, kus rahvastiku areng oli jõudnud demograafilise plahvatuse etappi ja tavaline oli paljulapseline perekond. Ja tulid eelkõige noored inimesed, 20-30 aastased, kes ju kõige meelsamini elukohta vahetavad. Sellepärast oli tulnukrahvastiku sündimus väga kõrge, suremus aga ebaloomulikult madal - vanaemasid-vanaisasid kaasa ei võetud.
annaabi.ee 
