1. SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on anda lühiülevaade erinevaid päikese paneeli liikidest ja nende tööpõhimõttest ning anda teoreetiline hinnang päikesepaneelide kasutamise kohta Eesti tingimustes, eelkõige kasutades neid elektri tootmisel keskmise suurusega majapidamistes. Hinnag koosnebki teoreetilisest näitest päikese elektri süsteemi loomisest koju, millise süsteemi võiks luua, tasuvusearvutamisest ning millest see võiks sõltuda. Teoreetiliste tulmuste põhjal saab anda hinnagu kas päikesepeneelide kasutamine elektri tootmiseks Eesti tingimustes on mõistlik. 3 2. PÄIKESEPANEELIDE TÖÖPÕHIMÕTE JA KASUTAMINE ELEKTRI TOOTMISEKS Levinuim variant päikeseenergia kasutamisel on elektrienergia tootmine. Tööpõhimõte elektrit tootvate päikese paneelide puhul põhineb pooljuhtide fotoelektrilisi omadusi kasutades
Põhiharidus Hiina põhiharidus hõlmab eelkooli haridust, esmast ja teist haridust. Eelkool, lasteaed võib kesta kuni 3 aastat, kus juures lapsed lähevad sinna juba kolme aastaselt, kuni kuue aastaseks saamiseni siis nad tavaliselt lähevad alkooli. Nende akadeemiline aasta on jagatud kaheks semestriks. Teiseastme haridus on jagatud akadeemiliseks teise astme hariduseks ja erialane/kutse/tehniline teiseastme haridus. Akadeemiline teiseastme haridus on ära määratud algkooli tulmuste põhjal. Madalama tulemusega õppilased kes tahavad oma haridus teed jätkata teevad sisse astumis eksami kas siis keskkooli või kutsekooli. Kutsekoolid kestavad tavaliselt kaks kuni neli aastat kus koolitatakse välja keskmise oskusega töötajad, talunikud, tehniline personal. Tehnikakoolid tavaliselt pakuvad nelja aastast programmi kus õppetatakse keskmise tasemega tehnikud. "Kool osavatele töötajatele" tavaliselt õppetab põhikooli lõpetajatele tootmis ja juhtimis alaseid oskusi
kontrollimise osa omakorda poolitatud hindamiseks ja hindamise analüüsimiseks. Joonisel 1. on ära toodud Demingi PDCA juhtimissüsteem. Joonis . Demingini PDCA juhtimissüsteem Meie otsustasime oma referaadis tugineda teisele variandile ehk siis järgnevale 5 etapile. 1) Planeerimine (arenguplaanid, tulemuskokkulepped); 2) tegevuste täideviimine (juhendamine ja jälgimine); 3) hindamine ehk hinnangu andmine (tulmuste mõõtmine); 4) ülevaatus (hinnangu käigus mõõdetud tulemuste analüüs); 5) uus planeerimine (uued arenguplaanid, uued tulemuskokkulepped). Igale etapile pühendame oma ette alapeatüki. 2.1 Planeerimine Planeerimine (eesmärgistamine) on nii pikaajaliste kui lühiajaliste eesmärkide seadmine ehk arenguplaanide loomine. Organisatsioon on edukam, kui kõik tema jõupingutused on tehtud ühes suunas, organisatsiooni erinevate tasandite eesmärgid
annaabi.ee 
